ning võis seal vastu pidada kuni kaks tundi. Aastal 1879, Vaikse ookeani sõja ajal, lasi Peruu valitsus ehitada allveelaeva Toro Submarino, mis aga otseselt sõjategevust ei näinud. Esimene masstoodanguga allveelaev oli inimjõul töötav ning selle loojaks oli poola leiutaja Stefan Drzewiecki. Aastal 1881 tellis Vene valitsus 50 seda tüüpi laeva. 1884 ehitas sama leiutaja elektrijõul töötava allveelaeva. 56 tonnine ja 19,5 meetrise alusega Nordenfelt I oli esimene aurumootori jõul töötavate allveelaevaede seeriast. Laev varustati 1885 aastal torpeedoga. Veepinnal sõites töötas laev aurumootori jõul, veealla laskudes lülitas aga mootori välja. Ottomany mereväe jaoks ehitati aastal 1886 Nordenfelt II (Abdülhamid) ja aastal 1887 Nordenfelt III (Abdülmecid), mõlemad laevad olid 30m pikkused ja mõlemad olid varustatud kaksik-torpeedodega. Abdülmahid oli esimene allveelaev ajaloos, mis tulistas veeall välja torpeedo
sid saavutada võimu. Tegelikult tahtsid ju pea-aegu kõik eestlased eralduda Nõukogude Liidust, seletus on aga ikka seletus. Samal ajal on inimesel ju sageli soov, aga ta ei tee seda siiski — näiteks purjus mees ei pruugi mööda joont kõndida isegi kui ta väga püüab. Võibolla ei ole motiivist siiski kül- lalt kõige seletamiseks? Seda võib kõike omakorda Hempeli kaitseks Drayle vastu väita. Lennart Nordenfelt võttis 70–ndatel aastatel ette kohustuse läbi analüü- sida motiiviga seletuse. Ta ütles, et seal on mitmeid varjatud eeldusi. Näiteks tahtmise täitumise tarvilikuks tingimuseks on ka suutlikkus tahtmist täita. Tulemusena näitas Nordenfelt, et ka soovidele ja motiividele viitamisel on tegemist loogilise tuletusprotsessiga lähtuvalt eeldustest. See loogiline tule- tus koosneb samadest komponentidest nagu Hempeli puhul. Põhiskeem on sama, aga üksikud elemendid erinevad. 3
annaabi.ee 
