Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Nord Steam - sarnased materjalid

gazprom, stream, nord, kkas, aktsion, imud, basf, north, hendus, estatud, hakkaks, idab, oponendid, evad, rvale, partner, suunast, nsust
thumbnail
6
docx

Nord Stream

SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass

Politoloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Nord stream

Nord Stream Nord Streami maagaasijuhe on 1224 kilomeetri pikkune ning kahetoruline, mis kulgeb läbi Läänemere Venemaalt Saksamaale. Firma Nord Stream asutati 2005. aastal selleks, et planeerida, ehitada ja opereerida tulevast maagaasijuhet. Firma Nord Streami peakontor asub Sveitsis. Idee ehitada 1224 kilomeetri pikkune gaasijuhe merepõhja, käidi välja 2002 aasta novembris. Nord Streami gaasijuhtme koguinvesteering on 7,4 miljardit eurot. Enamuse projektist finantseerivad Nord Streami aktsionärid, kes katavad 30% kogukuludest. Ülejäänud 70% tuleb pankadelt ja muudelt allikatelt. Nord Streami maagaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa gaasivarude ja Euroopa Liidu vahel. Väidetakse, et aastatepikkused põhjalikud uuringud Läänemeres on näidanud, et gaasijuhtme rajamine Läänemerre on üks ohutumaid ning

Ühiskond
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nordstream

Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Nord Stream

Nord Streami keskkonnamõjude Karl Räis Artikkel Ø Erik Puura blogi ,,Keskonnaabi" Ø 12. aprill 2009 Ø Nord Stream AG poolt tellitud KMA Ø Uurimismetoodika esinduslikkus Ø Kaasaegsete teadustulemuste kasutamine Ø Võimalikest riskidest üle libisemine, nimetades neid vähese põhjendusega ebaolulisteks või väheolulisteks(Espoo konventsioon). Uuring Ø AS Ramboll Ø 2006-... (1997 projekt) Ø 4000 (1633) Jäätmete matmiskohad ja Nord Stream AG poolt kavandatud marsruut Click to edit Master text styles Second level

sissejuhatus statistika...
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Nord Stream essee

NORD STREAM Nord Stream on Läänemere põhjas asetsev kahetoruline maagaasi (toru)juhe. See viib maagaasi Venemaalt Saksamaale. Nord Stream on 1200 kilomeetri pikkune ning praegu plaanitakse ehitada veel kahte juhet, kuid seekord juba läbi Eesti territoriaalvete. Miks on Nord Streami üldse vaja? Seda on vaja, kuna Saksamaa inimesed vajavad gaasi ning neil ei ole omal gaasivarusid, aga seeest on Venemaa gaasivarud väga suured. Arvatakse, et kõige parem viis gaasi transportida on panna gaasijuhtmed Läänemere põhja, kuna see on ju kõige otsem tee Venemaalt Saksamaale. Enne Nord Streami ehitamist uuriti Läänemere põhja põhjalikult ning tulemuseks saadi, et Nord Stream ei kahjusta ega muuda kuidagi Läänemere keskkonda. Mina aga arvan

Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Nord Stream gaasijuhe

Nord Stremi gaasijuhe ja selle kavandamise ajalugu · Nord Stream koosneb kahest 1220 km pikkusest gaasijuhtmest, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja mis kavatsetakse rajada läänemerre Venemaalt Viiburist saksamaal asuva Greifswaldini. · Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50a. · Projekti alustati aastal 1997. Kolm aastat kestnud uuringute alusel veenduti veealuse gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nord Streami gaasijuhe

Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise

Majandus
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Nord Streami gaasijuhe

Nord Streami gaasijuhe Arvamustöö Nord Streami gaasijuhe on pakkunud kõvasti kõneainet nii Eestis, kui mujal Euroopas. Tihti ma näen Nord Streami nime nii uudistes, kui ajalehtede pealkirjades ja olen mõtelnud, miks sellest küll nii palju räägitakse. Nüüd ma siis lõpuks taipasin, et see gaasijuhe hakkab kõvasti mõjutame Euroopa tulevikku, kuhu kuulun ka mina ise. Gaasijuhe tuleb, see on nüüd üsna kindel, kuna Soome ja teised riigid on andnud oma heakskiidu. See saab olema umbes 1200 km pikkune, kahest paralleelsest torust koosnev ning arvatakse et isegi 7,377 miljardit maksma minev enneolematu gaasijuhe

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nordstream gaasijuhe

Eesti kui kaigaste kodaratesse loopija Nord Stream gaasijuhtme projektis Nord Stream gaasijuhtme projekti alustati juba 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldini Saksamaal.

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
946
pdf

TheCodeBreakers

Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE

krüptograafia
14 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Torujuhtme transport

odavam transportida kütuseid ja muid gaase, vedelikke maismaal. · Veealused projektid on töömahukad ja suurt investeeringut vajavad. Torujuhtmete lihtsustatud skeem Pikim torujuhe · Druzhba (Sõpruse) torujuhe. · 4000 km pikk, õli torujuhe. · Põhiosa ehitati: 1960 ­ 1962. (1970 valmis lõpl.) · Ehitamine: $12,7 miljonit. · Hõlmab: Venemaad, Ukrainat, Valgevene, Poolat, Ungarit, Slovakkiat, Tsehhi ja Saksamaad. Nord Stream · Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. · Venemaa riiklik gaasimonopol: Gazprom · Torujuhtme maismaaosa ehituse alustati Venemaal detsembris 2005. · Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG. Nord Stream Riik Protsent Venemaa gaasitarnest Prantsusmaa 21% Itaalia 31% Saksamaa 43% Sloveenia 60% Austria 73% Slovakkia 73% Tsehhi 74% Poola 79% Ungari 81% Kreeka 82%

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Geograafia KT kordamisleht

3) Sissevool ­ Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed 8. Läänemere arengustaadiumid. Ei tea 9. Teada Läänemere suuremat sügavust. Suurim sügavik on 459m, Landsorti süvik. 10. Läänemere reostus, allikad ja probleemid. Allikad : Väga tihe laevaliiklus, tihedalt asustatud rannikualad, põhjas on palju miine ja mürkaine. Probleemid:Kui jääd ei ole, ei saa hülged poegida, eutrofeerumine toitainete küllus paneb veetaimed kasvama, Nord Stream gaasijuhe. 11. Läänemere erinimetused Balti meri, Baltickoe more, Itämeri, jne 12. Riigid ja linnad ääres. Eesti ­ Tallinn, Soome ­ Helsinki, Läti ­ Riia, Rootsi ­ Stockholm, Venemaa ­ Peterburi. 13. Mõisted. Kliima - paljuaastane ilmaolude kordumine. Ilm ­ õhu hetke seisund

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuulub rida spetsialiseeritud valitsustevahelisi organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone (UNICEF, UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.). 21 ÜRO lipp 22 NATO (asutajaliige1949) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 2004­2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Gaasijuhe ja läänemere ökoloogilised probleemid

Ülikool Eriala Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel.

19 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

muudatusi ja lisandeid. ROOTSI VÄIKE RIIGIVAPP. Väiksemat riigivappi kasutab peamiselt Rootsi valitsus ning selle ametid. Nõnda võivad need ametid lisada vapile oma tegevust sümboliseerivaid kujundeid. Seda kasutadakse näiteks kõigil Rootsi politseivormidel. HÜMN. Du gamla, Du fria on Rootsi Kuningriigi hümn. Sõnad on kirjutanud Richard Dybeck 1844. aastal. Hümnina on kasutusel vaid kaks esimest salmi. Du gamla, Du fria, Du fjällhöga nord Du tysta, Du glädjerika sköna! Jag hälsar Dig, vänaste land uppå jord, /: Din sol, Din himmel, Dina ängder gröna.:/ Du tronar på minnen från fornstora dar, då ärat Ditt namn flög över jorden. Jag vet att Du är och Du blir vad du var. /: Ja, jag vill leva jag vill dö i Norden.:/ Jag städs vill dig tjäna mitt älskade land, din trohet till döden vill jag svära. Din rätt, skall jag värna, med håg och med hand, /:din fana, högt den bragderika bära.:/

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Taani kohta

ja Alpharma. Sundi piirkonnas (ehk siis nii Taani kui Rootsi pool Sundi väina), kus on palju kõrgel tasemel ülikoole ja teadusasutusi, on moodustunud nn Medicon Valley, kus tegutsevad paljud rahvusvahelised ravimitootjad[2]. 3.4 Elektroonikatööstus Kuigi Taani elektroonikatööstuses puuduvad sellised üldtuntud nimed nagu Soomes Nokia või Rootsis Ericsson, on Taani elektroonikatööstus kõrgelt arenenud. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens[2]. 3.5 Tekstiili- ja rõivatööstus Tekstiili- ja rõivatööstus on viimastel kümnenditel kaotanud oma positsiooni Kagu-Aasia ja Ida-Euroopa odavamale tootmisele. Paljud Taani ettevõtted on viinud oma tootmise odavamatesse riikidesse või ostavad sisse allhanget ning keskenduvad ise disainile ja turundusele. Suurimad tekstiili- ja rõivaettevõtted on Bestseller, IC Companys, Kansas Wenaas ja Brandex. Taani suurim jalatsitootja on Ecco

Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Võrdlev välispoliitika - Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa

valgevene roll on nato ja el peksupoiss. venemaa kõrval peab olema keegi hullem, et ei peaks õiendama venemaa kallal. lukashenko no taband, et ei pääse sellest rollist. Samas on venemaqal võimalik läänega suhelda. Serbia on teine 2003 rooside revolutsioon 204 oranz revolutsion 1997 oli ukraina ja venemaa kaks suurt riiki, eraldi, siis konstrueeriti sinna ukrainale terve riikidegruppt aha, mis jõudis kuni austria ja viinini välja. Sellest pole midagi järgi jäänud 2005 nord stream äsja pandi paika south stream, mis läheb ka läbi serbia, mis tähendab, etkumbki gaasitrassidest ei kasuta valgevenet ega ukrainat, minnakse julmalt neist mööda. tuleks oodata kuni uus maeerika vp välja kujuneb väikeriikideg ei aeta asja, vaid nüüd pandi merepõhja torud, ja sisemaal nüüd öeldakse, et ei kasutata enam, minnakse ümber, suurriigid teevad, mis tahavad. Oluline tegur Türgi, kes keeldus selle projektiga,

Võrdlev välispoliitika
64 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Läänemeri

Kalad Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki, tuntumad on kilu, tursk, lest, lõhe, meriforell, angerjas. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes

Geograafia
177 allalaadimist
thumbnail
17
odt

NORRA KUNINGRIIGI ISELOOMUSTUS

Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavad tõmmates ligi rohkelt inimesi. Kogu maa on kaetud tiheda turismiinfo võrgustikuga. Populaarsed reisisihtpunktid: Flam raudteeliin- liin, mille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused, kosed ja joad. North Cape- Norra kõige põhjapoolseim tipp. Seondan- suusakuurort, mis pakub mitmeid puhkamisvõimalusi. Holmenkolleni linn- kõige põhjapoolseim Oslo osa, mis on väravaks linna ümbritsevatesse metsalaantesse. Eesti reisibürood pakuvad pileteid Norra suurematesse lennujaamadesse. Pakutakse ka mitmeid teemareise ja puhkusepakkette nii lastega peredele kui ka matkajatele. Näiteks ,,Norra - matk fjordide ja trollide maale"

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Prantsusmaa Referaat

Prantsusmaa Prantsuse Vabariik prantsuse République Française Prantsusmaa lipp Prantsusmaa vapp Liberté, Égalité, Fraternité Juhtlause (Vabadus, võrdsus, vendlus) Riigihümn Marseljees Pealinn Pariis 547 030 km2[1], Pindala meretaguste piirkondadega 674 843[2] km2 Riigikeel(ed) prantsuse 64 768 389[2] (koos meretaguste piirkondadega; Rahvaarv 2010), ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
9
docx

SAKSAMAA

Suurim liitvaba riik on Rheinland-Pfalz(Reini-ruhi piirkond). Liid Elan Koh Linn uma ike t a arv Pilleriin Tamm Saksamaa 3 Berli Berli 1 439 in in 100 1 Ham Ham 2 769 burg burg 117 1 Mün Baie 3 330 chen ri 440 Nord rhein 1 4 Köln - 000 West 660 falen Fran kfurt Hess 671 5 am en 927 Main Bade n- Stutt 600 6 Würt gart 068 temb erg Nord Düss rhein 586 7 eldor - 217 f West falen Nord Dort rhein 581 8 mun - 308 d West

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Prantsusmaa

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Katre Amann PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sissejuhatus · Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. · Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige · Riigihümn - Marseljees · Prantsusmaa pealinn - Pariis · Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2 · President ­ Nicolas Sarkozy · Rahaühik ­ euro · Riigikeel on prantsuse keel · Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus ) · Riigikord ­ Vabariik · Rahvastiku tihedus - 110 in/km² · Inimeste arv : 64 102 000 · Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lip

Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
32
pptx

Prantsusmaa

ma a s u s an t Pr An Ha t s V rm i s o l me I X Põ h r s o kl ik n 20 a s oo 10 s l e Vabariik tsus Pran Riik Euroopas is e , u e F anca , R e publiq F r a nce n im etus: lik Amet Pindala 5

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Sillamäe referaat

tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nord. Linnas on muusikakool, laste loomingumaja "ULEI", üks raamatukogu ja selle filiaal. Kultuurikeskus, Sillamäe muuseum, samuti näitusesaal. Linnas antakse välja ajalehte "Sillamäeski Vestnik", on linnaraadio ja televisioon. Sillamäele on rajatud üks parimaid spordikomplekse Ida ­ Virumaal, mille spordihoones on kaks saali ja kergejõustikuhall. On ujula ja staadion. Põhilised spordialad on ujumine, kergejõustik, suusatamine ja jalgpall. Linnas on ka male-kabe klubi.

Turismigeograafia
22 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Taani töötleva tööstuse kohta ja riigi arengutasemem näitajad

sisse 25,1 mld DKKi, komponente 5,7 mln DKKi ja tarbeelektroonikat 5,9 mld DKKi eest. Kogu elektroonikatoodete import oli 36 756 mln DKKi. Kaubagrupid kattuvad enam-vähem ekspordigruppidega, mis näitab üha suuremat spetsialiseerumist elektroonikatoodete maailmaturul, sest samalaadne olukord on ka teistes arenenud tööstusriikides. Peamisteks impordi riikideks olid Saksmaa, Suurbritannia, Rootsi, USA ja Norra. Suurimad elektroonikaettevõtted on GN Store Nord, Lexel Electric, Bang & Olufsen ja Siemens. METALLURGIA Taanis ei leidu ühtegi metallimaaki. Suuremad metallurgia ettevõtted paiknevad gaasitorude läheduses, sest metallurgia ettevõtetes on vaja palju energiat. Metallitöötlemine on üks tähtsamaid tööstusharusid Taanis. Gröönimaal, mis on Taani autonoomne vabariik, leidub maavaradest tsinki ja uraani ja veidi portselantööstuse toorainet ­ kaoliini. Enamus toorainet tööstuse jaoks siiski imporditakse.

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Haiti

Avinurme Gümnaasium Geograafia uurimustöö HAITI Koostanud: Andris Pikas 10. klass Avinurme 2011 2 Avinurme Gümnaasium.............................................................................................................. 1 Geograafia uurimustöö................................................................................................................1 HAITI..........................................................................................................................................1 Koostanud: Andris Pikas.............................................................................................................1 10. klass.......................................................................................................................................1 Avinurme 2011.......................................................................................................

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Soome ja Rootsi välispoliitika

Rootsi ei suuda ennast ise naftaga varustada ja impordib seda Venemaalt. Samal ajal suudab Rootsi ennast ise varustada elektrienergiaga, mida toodetakse peamiselt jõgede hüdroenergiast. Naftat kasutatakse eelkõige Rootsi transpordisektoris. Seetõttu võib pidada Rootsi sõltuvust Venemaa naftatarnetest väiksemaks kui mitmete teiste riikide oma. Maagaasi tarned on Venemaalt on Rootsi jaoks vähetähtsad, sest Rootsi tarbib seda väikses mahus. Sellest tulenevalt ei oma Nord Stream gaasijuhe Rootsi jaoks tähtsust. (Frisell, Oldeber 2009: 9) Rootsi ja Venemaa välispoliitilisi suhteid on mõjutanud erinev suhtumine inimõigustesse ja demokraatiasse ning Balti riikidesse. Rootsi on olnud pidevalt demokraatia ja inimõiguste propageerijaks globaalsel tasandil ning sellest tulenevalt on ta sageli Nõukogude Liidus või Venemaal toimuvat kritiseerinud. Samuti on Rootsi olnud pidevalt

Ainetöö
36 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Norra

Norra Koostanud: 2008 Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega.

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keskkonnapoliitika eksami konspekt

EKSAMIKS KORDAMINE:.................................................................................................................... 3 ........................................................................................................................................................... 8 KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PRAKTIKA EESTI VABARIIGIS 2001-2005:............................................. 11 NORD-STREAM:.................................................................................................................................. 11 SÄÄSTEV ARENG: KONSEPTSIOONI ARENG:........................................................................................... 11 SÄÄSTVAARENGU MÄÄRATLUSED:........................................................................................................ 11 SÄÄSTVAARENGU PÕHIMÕTTED:........................................................................................................... 12 AGENDA 21:.....

Keskkonnapoliitika
139 allalaadimist
thumbnail
15
docx

KESKKOND

KESKKOND Igaüheõigus ­ Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 ­ natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) liikmeks. 1. veebruar 2009 al

Keskkonnakaitse
2 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Kieli kanal

KIELI KANAL Annabella Nurkma 9a Kool : Kohtla – Järve Maleva Põhikool Õpetaja : Krista Piir SISUKORD • Tutvustus • Piirangud • Välislingid • Pildid • Kasutatud materjalid TUTVUSTUS • Kieli Kanal (saksa keeles Nord-Ostsee- Kanal, varem Kaiser-Wilhelm-Kanal) on 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega. • Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km) võrreldes teekonnaga ümber Jüüti Poolsaare. • Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. • Kieli kanal on üks maailma tihedaima liiklusega kanaleid. Tänapäeval ei mahu suuremad laevad enam kanalist läbi. • Kanali avas 20. juunil 1895 Saksa keiser Wilhelm II • PIIRANGUD • Suurim laeva pikkus 235 m • Suurim aluse laius 32,5 m • Mageveesüvis 9,5 m, kui laeva pikkus on kuni 160 m • Süvis alustel pikemad kui 160 m kooskõlas tabeliga • Kõrgus veepinnast 40 m (teatamine alates 37

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Minnesota

juhitud siuu indiaanlased kaotasid langenutena 400 sõjameest. 38 alla andnud indiaanlast mõrvati. Nimi Minnesota osariik sai nime Minnesota jõe järgi. Dakota sõna mnishota tähendab tõlkes 'pilvine ­ piimjas vesi'. Hüüdnimed Minnesotat nimetatakse ka 10 000 järve maaks ja Hulguste osariigiks (The Gopher State) paljude preeriahulkurite pärast, samuti Leiva ja Või osariigiks (The Bread and Butter State), sest toodab ekstensiivselt nisu ja toiduaineid. Moto L'Etoile du Nord 'Põhjatäht ­ Põhjanael'. Laul ,,Hail! Minnesota!"(,,Elagu Minnesota",1945). 1 Osariigiks saamise aeg 11. mai 1858. (32. osariik). Lipp Sinise riidelaia keskel osariigi pitsati kujutis, mida ümbritsevad aastaarvud 1815 (osariigiks saamise aasta), 1819 (Fort Snellingi rajamise aasta) ja 1893 (aasta, millal lipp ametlikuks tunnistati). Välisrõngal on viis kuldtähtede haru ja sõna MINNESOTA. Pitsat (vapp)

Geograafia
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun