Esitatud eluskaalu juurdekasvud on koos suveperioodil sündinud vasikate sünnikaaluga. Terve karjatamisrühma eluskaalu juurdekasv kuu või lühema perioodi kohta saadakse vastava ajavahemikul karjatatud lehmade söötmispäevade korrutamisel ühe lehma päevase juurdekasvuga. Kui sügisesel lehmade kaalumisel selgub, et nende eluskaalu juurdekasvu ettehindamisel on tehtud oluline viga (üle 50 g päevas) siis tuleb viimasel karjatamiskuul teha arvestuses vastav parandus. Noorveistel arvestatakse eluskaal kaalulehtede alusel või tehakse arvestused samuti ettehindamise teel, mida tuleb kaalumise läbiviimisel parandada. Hobustel arvestatakse eluskaal üks kord suve jooksul. Karjatamisrühma elatussööda ja eluskaalu juurdekasvuks kuluva söödanõudluse arvutamiseks on tarvis teada loomade söötmispäevi vastaval karjamaal ja vastaval ajavahemikul. Karjamaalt mitmesugusel põhjusel (poegimine, ravi, seemendamine jne) lauta jäänud
pakendamisega, transpordiga müügikohta jne. 42: Omahinda mõjutavad tegurid taimekasvatuses 1) taimekasvatuses tehtud kulutused 2) kultuuri saagikus 3) tootmise tagapõhi 43.Kasumit kujundavad tegurid loomakasvatuses Kasumit loomakasvatuses kujundavad nagu taimekasvatuseski kaks kategooriat: müügihind kaubatoodangu täisomahind Kaubatoodangu müügihinda kujundavad turuhinnad, toodangu kvaliteet ja muud realiseerimise tingimused (nt. noorveistel suurem hinnalisand suurema kehakaalu eest, sealihal hinnalisand tailiha sisalduse põhjal, tõuloomadel boniteedilass, tõulisus jne). Tootmisomainda kujundavad töötasu, söötade maksumus, töövahendite amortistatsioon, remont ja muud põhi- ja üldkulud. Töötasu kujudavad palatase ja töömahukus. Sööda maksumusele avaldavad mõju sööda erikulu, söötühiku keskmine omahind, ratsiooni struktuur, söödaliigi omahind. Sööda erikulu sõltub karja produktiivsusest. Mida kõrgem on
Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s Nudistamine- veistel sarvede eemaldamine, hädavajalik vabapidamisel. Selleks kasutatakse spets nudistamisaparaate. Soovitavalt teha seda 3-6nädala vanuselt. Valulik- kasutada kohalikku tuimestust. 30)Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus- loomade andmete kogumine, et saaks teostada aretustööd, neis andmetes on kirjas piimajõudluse tulemus, millal poegis, millal seemendati jne. 31)Lihaste kasvamine toimub noorveistel kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel. Rasvkoe moodustamine toimub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. 1) nahaalune rasv 2) lihastevaheline rasv. 3) lihastesisene rasv. 4) sisemine rasv. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. 32)Veiste realiseerimine lihaks- Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende
VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3- 6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustumine - Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses.
Jõudluskontrolli kokkuvõtete kohta antakse igal aastal välja jõudluskontrolli aastaraamat. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. Tõuraamatusse kantakse ainult kõik tõuloomad, esimene tõuraamat ILMUS EESTIS 1885.A. 25. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel
Jõudluskontrolli kokkuvõtete kohta antakse igal aastal välja jõudluskontrolli aastaraamat. Jõudluskontrolli andmed on aluseks loomatoetuste jagamisel. JÕudluskontrolli ja põlvnemisandmed on aluseks veiste tõuraamatusse kandmisel ja tõutunnistuste väljaandmisel. Tõuraamatusse kantakse ainult kõik tõuloomad, esimene tõuraamat ILMUS EESTIS 1885.A. 25. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega ühendavatel, selgroo- ja lõpuks eesjäsemete lihastel
Kõrgem Hea kvaliteet 50 000 kuni 100 000 300 000 kuni 400 000 I Rahuldav kvaliteet 100 000 kuni 200 000 400 000 kuni 600 000 II Mitterahuldav kvaliteet üle 200 000 üle 600 000 4. VEISTE LIHAJÕUDLUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID 4.1. LIHASTE KASVAMINE JA RASVKOE MOODUSTUMINE. Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28,7%, 18-kuiselt aga 33,5%. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18. elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel, seejärel eesvöödet kerega
Organismis toimuvate haigusprotsesside puhul piimatoodang väheneb ning piima kvaliteet halveneb. Kõige sagedasemad on udarahaigused, mis vähendavad sekretoorsete rakkude talitlusvõimet. Kliima mõjub ka piimatoodangule. Kliimateguritest avaldab piimajõudlusele kõige suuremat mõju õhutemperatuur. Veiste tootmisvõimet soodustab mõõdukalt madal õhutemperatuur. 5. Nuuma- ja lihajõudlus Veise lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased. Noorveistel suureneb üheaegselt lihastiku absoluutse massiga ka selle suhteline mass. Sünnijärgselt moodustab lehmvasikate lihastiku mass kehamassist 28.7 %, 18-kuuselt aga 33.5 %. Noorveiste lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Alates 18.elukuust hakkab lihaste kasv vähenema. Seda tuleb arvestada noorveiste määramisel. 36 KALAKASVATUSE ERIALA
annaabi.ee 
