looduspiltide maalimisest muusikas oma visiooni; ta leidis oma müstilise paleti Norra rahvamuusika peidetud harmooniates. Need vormisid unelmamaailma, milles ta otsis Norra identiteeti. + Muusika roll ühiskonnas Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas. Ta korraldas töölistele ja vaestele mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: “See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas – kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et… see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!”. Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju. + Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda:
veab", avastamata harmooniate võimalused. Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid. Muusika roll ühiskonnas Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas. Ta korraldas töölistele ja vaestele mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: "See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et... see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!". Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju. Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast
avastamata harmooniate võimalused. Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid. Muusika roll ühiskonnas Grieg uskus kindlalt muusika tähtsusse ühiskonnas. Ta korraldas töölistele ja vaestele mitmetel puhkudel tasuta kontserte ning kirjutas pärast üht sellist kontserti: "See sündmus märgib ühe mu noorusunistuse täitumist. Just nagu muistses Kreekas kunst peab jõudma kõikideni, sest on õige, et... see on tee südamest südamesse. Kunst peab kuuluma rahvale!". Grieg väitis, et kunstis ei ole olemas kõrg- või alamklassi, ja et kunstil on seetõttu ühiskonda hariv mõju. Kuigi Grieg jäi enda juurde, nimetades end romantikuks, oli ta ometi huvitatud moodsatest arengutest ja katis ajast maha jääda: "Ma ei saa öelda, et kardaksin elu või surma, kuid on üks asi, mida ma kardan
raamidesse. Laval laulis Nero täiest rinnast ja see ei kõlanud sugugi viletsalt. Aeg- ajalt köhatas ta peenelt, hoidus aga maha sülitamastm nagu ta tavaliselt ikka tegi. Higipisarad pärlendasid keisri laubal ning ta pühkis need käisega ära. Vaevalt oli etteaste lõppenud, kui puhkes pöörane aplausitorm. Seejärel kostus võitja teatamine: "Selle võistluse võitja on Nero, ta on rooma rahva ja kogu talle alistunud maailma krooniks." Sellega oli Nero oma noorusunistuse teoks teinud. Pärast üheaastast viibimist Kreekas võis jääda mulje, et keiser on oma pealinna, oma rahva ja enda ülesanded päriselt unustanud. Rahvas läks ärevile, kui Nero saatis 67. aasta novembri keskel kõikidele Kreeka linnadele ja maakondadele ringkirja, käskides nende kodanikud neljandal päeval enne detsembrit võimalikult suurel arvul Korintosesse koguneda. Ta tahtvat nimelt hellenitele nende poolehoiu ja armastuse eest tasuda