"Noorus". Teosed: "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970) "Anna Karenina" (eesti keeles 1978) "Kaukaasia vang" "Kasakad" "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975) "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956) "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998) "Ülestõusmine" Fjodor Dostojevski (1821-1881) Päritolu: isa poolt põlisaadlik, kuid suguvõsa oli XVII saj vaesenud. Ema pool isa kaupmeheperekonnast ja ema karitlased. Perekonnast arstiprekond, isa karma ja sünge, ema hell Noorusaegsed muljed, mõjutusi: pansionis tekkis lugemiskirg. Endassesuletud eriti süvenes peale ema surma (10a) ja peale isa surma (18 a) oli tugev närvivapustus hiljem diagnoositud epilepsia. Haridus: noorikuns sai hariduse pansionaatis, lõpetas insenerkooli ja peale selle andis kohe erruminekupalvet. Isiksusest: tohutult armastab lugemist, kinnine, endasetõmbunud, vastuolude ületamine ja kannatamine, kirglik mängur.
kõnes juures. Ta kirjas/kõnes on rohkem vokaalharmooniat kui teistel autoritelt. Ta lõpetab gümnaasiumi, töötab õpetajana, kuid see ei meeldi talle. Ta püüab ülikoolis edasi õppida, aga need katsed ei vii teda sihile diplomini. Ta harib ennast poeetika aladel muutub väga teadlikuks luuletajaks. Selle teadmise üks näiteid on see, et kui ta avalda raamatu ,,Poeetika põhijooni", siis Visnapuu on kirjutanud seal peatüki ,,riimikäsitlus". Noorusaegsed otsingud luules on rahutud ja mitmesuunalised. See rahutus, mis Siuruajal tipneb, hakkab taltuma. Visnapuu muutub väärikaks, sest ta on üks neid, kes on valmis tegema koostööd Konstantin Pätis riigivõimu ja ametliku kultuuripoliitikaga. Nii Visnapuu kui ka Adson asuvad propagandatalitsusse. Visnapuust saab kultuuripoliitika suunaja. 30ndate lõpus ka ajakirja ,,Varamu" peatoimetaja. 40ndatel aastatel peab Visnapuu veidi aega ,,vait" olema, et mitte vangi sattuda
annaabi.ee 
