Tsehhovi isa oli andekas inimene, kes mängis viiulit, joonistas ja juhatas laulukoorigi. Kuid perekonda kohtles ta karmi käega. Ta sundis poegi pikalt poes istuma või varahommikul kirikukooris laulma. Sõnakuulmatuse eest said Tsehhov ja tema vennad isalt peksa- nahatäied olid nende peres sagedased nähtused. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Kuid noorusaega mahtus ka rõõmsamaid hetki: poisikesena armastas Tsehhov mere ääres mängida, kala püüda ja läbi stepi vanaisale külla sõita. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. Kõigile lastele oli jagatud andeid vene heldusega: vanimast vennast Aleksandrist sai literaat, vanuselt järgmine vend Nikolai oli andekas kunstnik, kuid suri 30-aastasena tuberkuloosi.Ivanist sai tuntud
ja ohverdavad endid (Victor Frankenstein) oma eetiliste ideaalide nimel. Karakterite emotsioone peegeldab ilm. Romaanis on intensiivselt tuntav üksildustunne ning on tunda romantismi mõju kirjandusse sugenes fantastika. 3. Teose ülesehitus: 1) sissejuhatus kapten Walton kirjutab tutvumisest Victor Frankensteiniga oma õele Margaretile kirju. Frankenstein kirjeldab kaptenile oma õndsat lapsepõlve ja paljulubavat noorusaega ülikoolis. 2) konflikti sõlmumine Frankensteini hakkab paeluma Cornelius Agrippa teooriad elueliksiiri jms kohta, mis viivad ta keemia teadusharuni, mille vastu tekib tal kirglik huvi. Ta saavutab keemiaalaselt ennenägematult palju edu, kuid ta sihiks on enda nime surematuks muutmine. Frankenstein võtab nõuks luua uut tõugu inimene laipade kehaosadest. Teda saadab edu ning ta
Meenutab poeemi Leib. 1960-70 aastate luule arendab edasi autorile juba varem iseloomulikku omaloodud mütoloogiat. Hilisluule suursaavutus kuulub tsüklile Väike perekonnalugu, millest eriti tuntud on viimane osa Tuulelapsed. Meeldejääva kujundlikkusega on proosaluuletus Häire, mis on seotud ka looja ja kunsti teemaga. Viimases kogus Korallid Emajões(1986) on luuletaja tagasi pöördunud arbujalikult klassikalise luule juurde. Noorusaega meenutades on kirjutanud Arbujate aegu. Rätsep Mure,kogust Elupuu Viskas vaeva-särgid laste kaelale, õmbles mustad märgid elupaelale. Kattis punapalge suri-siidiga, segas juuksed valge traagelniidiga. Külas tegelikust perest perre liikunud käsitööline andis tõuke selleks luuletuseks.
Virginia Woolfi tuntakse mitte ainult romaanikirjaniku, vaid ka esseisti ja feministliku kirjanduskriitika rajajana. Tema essee "Oma tuba" (1929), kus käsitletakse naiste viletsat olukorda maailmas, kus domineerivad mehed, avaldas suurt mõju naisliikumisele. Tema esseesid proosast peetakse üheks moodsa romaani lähtekohaks. Woolfi romaanide põhiteemad on elu ja surm ning varasemates romaanides ka perekonnasuhted. 1915. aastal ilmunud esimeses romaanis "Merereis" kirjeldas ta oma vaevalist noorusaega; "Öö ja päev" (1919) põhines õde Vanessa iseloomul, kus kirjanik seadis keskpunkti kahe Londoni naisintellektuaali eluvõitluse. Romaani "Jakobi tuba" (1922) kirjutas ta noorelt surnud venna Thoby teemal, keskendudes surmateemale. Selle teosega hakkas Woolf eksperimenteerima: traditsiooniline kirjandus, mis keskendus välistele sündmustele, ei pakkunud talle enam huvi. Peagi tunnustati Woolfi kui modernistide keskseimat teoreetikut, mida kinnitasid ka järgnevad romaanid
osaks, mis loovad pildi Aureli lapsepõlves ja noorusaja eneseotsingutest. Esimene osa pealkirjaga ,,Lobergi mõis" kujutab peategelase lapsepõlve, mil ta hakkas juba varakult tundma, et tema ja mõisateenijad, kellega poiss kõige rohkem suhtles, pole päris võrdsed. Osa pealkirjaga ,,Väeta isandad" kujutab Aureli kooliaega venestusperioodil Riias, kus ta tundis, et tema peamine eesmärk on venelastega võitlemine. Kolmandas osas nimega ,,Surmatants Liivimaal" on kujutatud Aureli varast noorusaega, kus ta peab selgusele jõudma endas kui baltisakslases. Aureli ja läti lihtrahva vahel oleks olnud justkui klaassein. Poisi varane lapsepõlv oli küll õnnelik ja turvaline, kuid siiski tundis ta, et ei ole mõisateenijatega, kes selle talle ometi tagasid, päris üks. Klaasseina sümboliline tähendus materialiseerub akna kujul, kui mõisas toimub pulmapidu ja talurahvas seda, näod vastu klaasi, teiselt poolt jälgib. Siinkohal tekib
........................................................................... 11 2 Sissejuhatus Paljud inimesed on kuulnud kuninganna Victoriast ja tema ajastust, aga enamus ei tea tema elust midagi. Niisiis võtsin ma enda referaadi teemaks Victoria, kuna see hakkas mind huvitama. Victoria on minu arust üks kõige huvitavamaid persoone maailmas. Tema sugulasi on igas Euroopa kuningakojas. Uurisin eelkõige tema lapsepõlve ja noorusaega, kuna see mõjutab tema hilisemaid otsuseid ja valikuid. Nägin, kuidas temast kujunes väga mõjuvõimas isevalitseja. 3 1. Kuninganna Victoria 1.1 Victoria üldiselt Kuninganna Victoria elas aastatel 1819-1901 ja valitses ajavahemikul 1837-1901. Tema valitsusaja esimene peaminister oli Melbourne. Nende vahel oli sõprus ja just Melbourne valmistas teda ette riigipeaks. Ta oli troonil ligi 64 aastat
.. *** Me igatseme tagasi sinna, kus meil hea oli. Aga veel enam sinna, kus saime jagu raskustest... *** Ära teise ümberkasvatamisse liialt sisse ela, võid tema järgi ise ümber kasvada! *** Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. *** Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! *** Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha. *** Meie pisikesed pahed on meile huvitavaks kõneaineks, suurtest rääkimine oleks ebaviisakas. ***
suurte mõtetega. Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad. Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta... Me igatseme tagasi sinna, kus meil hea oli. Aga veel enam sinna, kus saime jagu raskustest... Ära teise ümberkasvatamisse liialt sisse ela, võid tama järgi ise ümber kasvada! Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha. Meie pisikesed pahed on meile huvitavaks kõneaineks, suurtest rääkimine oleks ebaviisakas. Me talume küllalt hästi ebaõiglust, kui see maile kasuks tuleb... Rohkem kui vara ja annet kadestame teiste inimeste tahtejõudu, sest ei saa kellegi kaela ajada, kui see meil puudub... Kes tööd ei viitsi teha, kiidab usinasti oma tegevusetust.
puudub... 2883. Me talume küllalt hästi ebaõiglust, kui see maile kasuks tuleb... 2884. Meie pisikesed pahed on meile huvitavaks kõneaineks, suurtest rääkimine oleks ebaviisakas. 2885. Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha. 2886. Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! 2887. Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. 2888. Ära teise ümberkasvatamisse liialt sisse ela, võid tama järgi ise ümber kasvada! 2889. Paraaduksed on suletud sellepärast, et elu käib nagunii tagaukse kaudu. 2890. Sageli on lihtsam teha, kui teada, mida teeme. 2891. Kes pimedust valgustab, seda hakkavad jälitama varjud 2892. Ka oma tarkusehunniku otsast võib maha kukkuda! 2893. Rumalus on pimedus. Tarkus on valgus. Aga mõni inimene võib just pimeduses viibides saada targaks. 2894. Tark märkab teise rumaluses ka tarkust.
Mõistmine võib olla üks hoolimatuse ilminguid, aga selle taga võib olla ka vanemate lootusetu üritus olla ikka veel noor. Eespool on räägitud lapse samastumisest oma vanematega. Ka vastupidine samastumine on võimalik. Vanem soovib oma nooruspõlve uuesti läbi elada laste kaudu. Mingil määral toimub see alati, eriti sama sugupoolt oleva lapsega. Ema elab oma noorusaega uuesti koolipidude, isa mitmesuguste harrastuste kaudu. Lapse abil noorusaega naasmine võib võtta ka ebaloomulikke vorme. Sel juhul kaotab laps täiskasvanu kaitse ja tema iseseisvumine muutub raskemaks. Noorust tuleb uuesti läbi elada mälestustes, see ei tohi avalduda ilmse tungimisena noore maailma, lohutatud noorusliku riietumisena,
Me püüame kogu aeg selle poole, et koopiad oleks originaalidest paremad. Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta... Me igatseme tagasi sinna, kus meil hea oli. Aga veel enam sinna, kus saime jagu raskustest... Ära teise ümberkasvatamisse liialt sisse ela, võid tama järgi ise ümber kasvada! Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha. Meie pisikesed pahed on meile huvitavaks kõneaineks, suurtest rääkimine oleks ebaviisakas. Me talume küllalt hästi ebaõiglust, kui see maile kasuks tuleb... Rohkem kui vara ja annet kadestame teiste inimeste tahtejõudu, sest ei saa kellegi kaela ajada, kui see meil puudub... Kes tööd ei viitsi teha, kiidab usinasti oma tegevusetust.
annaabi.ee 
