Karl Ristikivi on meie noorema ning keskealisegi põlvkonna kirjandussõpradele tuntud peamiselt nn. Tallinna- triloogiaga, mis ilmus uuesti "Eesti romaanivara" sarjas. Kirjanik ise oli pärit vanalt Läänemaalt, ta sünnikodu endises Paadremaa vallas kuulub nüüd Pärnu rajooni. Ta varasema noorpõlve vahelduvad kasvukohad asusid samuti Läänemaal, mille tõttu viimane kajastub mitmeti ka Tallinna-triloogias. Kuna autor sõjasündmuste keerises 1943. aastal sünnimaalt lahkus, püsisid ta noorusaastate osas mõnedki faktid vaidlusalustena, seda isegi tema sünnikoha suhtes. Ta ema siirdus teenijana tööle Kullamaale Jõeääre külla Kaldapealse tallu, mille omanikuks oli konservatiivne ühiskonnategelane ja Riigikogu liige Tonkmann. Siin töötasid Liiso ja Karl Ristikivi hoolega suve läbi, et nooruk võiks sügisel astuda Tallinna kaubanduskooli. See kolmeaastase kursusega kool valiti praktilistel kaalutlustel, et kiiremini mõnda ametisse pääseda. Oma teisel
Martínez Sierra – sentimentalism Federico García Lorca (1898 – 1936) „Verine pulm“ (1932), „Yerma“ (1934), „Bernarda Alba maja“ (1936) Ramón María del Valle-Inclán (1866 – 1936) nimetas oma näidendeid „esperpentos“ („ehmatisteks“) Teatro Odescalchi Roomas Itaalias Rajajaks 1925. aastal Luigi Pirandello (1867 – 1936), kes hakkas seal lavastama oma näidendeid, mis käsitlevad elu illusoorsust ja reaalsuse tunnetamise lootusetust. Ei noorusaastate vaesus ega abikaasa vaimuhaigus suutnud lämmatada Sitsiilia saarelt pärit Pirandello armastust teatri vastu. Ei ole olemas tõde, ütleb Pirandello, sest tõde muutub koos inimese ja keskkonnaga; ei ole vastastikust mõistmist, sest sõnad vahendavad üksnes näivat, mitte olevat; ei ole tervet mõistust, sest see nõuab stabiilsust, mis inimesel olemuslikult puudub. Pirandello filosoofia mõjus sügavalt 1920. Ja 1930. aastate illusioonideta põlvkonnale ning pole
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike
6 ning sõlmis lepingu ,,Morning Postiga". Ta siirdus kajastama Buuri sõda. Ometi ei suutnud Churchill rindest eemale hoida. Nii sattus ta buuride kätte vangi, kuid tal õnnestus põgeneda. Kodumaal ülistati Churchilli kui rahvuskangelast. 1901. a kandideeris Churchill teist korda alamkotta ning seekord võitis ta ilmse edumaaga. Tuleks märkida, et Winstonil noorusaastate ajal kohtus ta nii armastuse kui ka surmaga. Selle viimasega lahkusid, samal aastal, nii Churchilli vendade jumaldatud hoidja mrs. Everest, kui ka nende kunagi olnud hiilgav isa. Neid surmi, leinab Briti tulevane peaminister pisarsilmi. Abielu 1904. aastal toimunud esimene kohtumine Clementine Hozieri, Winston Chruchilli hilisema abikaasaga, ei viinud hoopiski otsustava abieluettepanekuni, mõlemad olid tagasihoidlikud, et nad isegi ei pannud üksteist tähele.
Usume, et meil see on — enne kultuuri… Jääb maa — eesti talupoeg, põllumees. See kultuuri puu, „Nährstand“, on meil märksa suurema tähtsusega, kui seda järeldab Spengler Lääne-Euroopa kultuuri ajaloo analüüsist. On ju meil sajandite jooksul eestluse kandjaks olnud ainult talupoeg; ka praegu saab rahvuslik haritlaskond tõsiselt tugeda vaid temale. Kõik seni riiklikul ja rahvuskultuurilisel alal saavutatu on— maalt pärit oleva eesti haritlaskonna töö, kes noorusaastate juurtega veel terves maamullas, immuniseeritud maa vaimsusega aatelageda linna haiguste vastu. Maa on saanud nüüd ka kõikjal üle maailma tähelepanu keskuseks, mitte üksi agraarriikides, vaid isegi tööstusmaades, koguni Inglismaal, kus maa on kord toodud armetuks ohvritalleks linnale, tööstusele. Maalt otsitakse tuge, stabiilsust. Talupojaseisuse sotsiaalset tähtsust nüüdisajal, eriti Kesk-Euroopa agraarriikides
23 "Ohvrilaev" on Gert Helbemäe romaan (esmatrükk 1960 Lundis). Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi tütarlapse ja keskealise kooliõpetaja vahel. Teose juhtkujund pärit Kreeka mütoloogiast kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Peategelane Martin Justus on 45aastane gümnaasiumi ajalooõpetaja, ta on pärast noorusaastate õpinguid Peterburis ning Vabadussõjas osalemist mõnda aega elanud üsna boheemlikku elu, elatudes klaverimängust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast nö käsile võtnud, ülikooli lõpetanud ja abiellunud kena kuid väikekodanliku naisega, kellega tal on nüüd 16aastane tütar, kelle ema meenutav keskpärasus ning isikupäratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lõpuaktusega, kus õpetaja Justus peab kõne, milles tsiteerib Sokratest ning
annaabi.ee 
