"noortekauplustest" - 1 õppematerjal

Raamat, vanaaegne mõnuaine

Seega olen kindel, et iga raamat ja iga raamatu iga lehekülg oli tema jaoks eriline, kallis ja huvitav. Ta oskas hinnata klassikat nii Eesti kui välismaa autoreilt. Minu vanaema ei olnud n-ö ,,vanakoolivend'', kes ennast uute võimalustega kurssi ei julgenud või siis polnud võimeline viima. Ta sai väga hästi hakkama arvuti taga, kasutas mobiiltelefoni, internetipanka ja Tallinnas võis ta veeta tunde suurtes kaubanduskeskustes. Ta ei ostnud muidugi noortekauplustest midagi, aga talle meeldis see aura, see õhkkond ja need noored. Ta ei lugenud juba mitmendat korda mõnda vanaaegset teost, et kõrvale hiilida noortest ja uutest tuultest kirjandusmaailmas. Sel hommikul, mil korjasime koos meie esimese ja kahjuks viimase ühiselt korjatud sinilillekimbu, kiitis ta just viimasel ajal aktuaalset raamatut Sass Hennolt ehk ''Mina olin siin. Esimene arest.''. Mulle tuli see muidugi üllatusena. Ta ei peljanud neid roppe sõnu, karme võtteid ja julme tegusid.