väärtustavad veenvad ja jõulised karakterid ning eredalt isikupärane stiil. ,,Tuulise ranna" esimesed köited ilmuvad paljudes trükkides ja hiigeltiraazides. Romaani I osa alusel on tehtud samanimeline film 1971, III osa alusel film «Gladiaator» (1969). Saarlaste elu ja mereainestikku käsitlevad ka proosakogu "Viimane vandiraiuja" (1970), näidend "Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jonni "Manni" peal" (1972) ja romaan ,,Oma saar" (1985). Kirjutanud ka noorsooraamatuid (,,Vesse poeg", 1948; ,,Angerja teekond", 1950), novelle ja publitsistikat (olukirjelduste kogumiku «Töömeeste portreed» (1948). Aitäh!
Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (1930) Laulan oma Eesti laulu (1935) Luulevalikkogud Luuletuskogu (1924) Luuletused (1954) Nõmmelill (1964) Väike luuleraamat (1968) Proosaraamat "Väikesed pildid Eestist" (1911 ,1972 II ) Kokkuvõtteks Tõlkijanaon Haava vahendanud maailmakirjanduse draamaklassikat ja noorsooraamatuid Haava on 19. ja 20. sajandi vahetuse silmapaistvaimaid Eesti lüürikuid Tema luuletusi on rahvas pidanud rahvaluuleks Haava luuletustele on loodud üle 200 viisi Anna Haava " Anna andeks " Anna andeks, anna andeks Et armastan sind, Et ainumalt sinule tuksumas rind. Ei iialgi loota küll tohi vist ma, Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind
mille lõpetas soomeugri keelte alal. Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Looming "Kallis härra Q" (1992, 2004) "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999; 2008) "Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000) Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi" "Draakonid võõrsil" (2002) "Mammutilaps ajab tuult taga" (2002) "Dixi ja Xixi" (2005) "Aiapidu roosiaias" (2009)
Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga.
Haava asus nüüd kutselise kirjanikuna alaliselt Tartusse, elatudes esialgu tõlketööst. Varsti aga ilmusid uued luuletus kogud ,, Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910), ,,Põhjamaa lapsed" (1913). ,,Meie päevist" (1920) ja proosaraamatuke ,,Väikesed pildid Eestist" (1911). Tõlkijana on ta maailmakirjanduse klassikast vahendanud Shakespeare'i ,,Suveöö unenäo", Sofokles- Hofmannsthali ,,Kuningas Odipuse", Goethe ,,Egmonti", Schilleri ,,Wilhelm Telli", rea noorsooraamatuid, nagu ,,Anderseni muinasjutud" 1, O. Ernsti ,,Asmus Semperi noorusmaa" jm. Viljakas kirjanduslik tegevus ei päästnud tagasihoidliku loomuga Haavat ainelisest kitsikusest. Eriti ränk oli talle Esimese maailmasõja ja kodusõja aeg. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja
Kreutzwald pani aluse rahvamuinasjuttude väljaandmisele ja siit sai alles tekkiv lastekirjandus nii kunstiliselt kui ka ideeliselt tõhusat täiendust. Eesti lastekirjandus tekkis ja arenes käsikäes kogu rahvuskirjandusega. Sajandi teisel poolel toimus otsustav murrang ka õppekirjanduses, mille tõi kaasa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatu“ I (1867) ilmumine. 19. saj viimase veerandi tõlkekirjanduse hulka kuulub palju rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud laste- ja noorsooraamatuid. Tuleks esile tuua H. C. Anderseni, Ch. Perrault’, Z. Topeliuse, vendade Grimmide ja W. Hauffi muinasjutte, mis ilmusid eri kogudena, osalt aga mõnes juturaamatus või kalendriks. 1883. aastal avadaldas M. J. Eisen „Kalevala“ proosaeestinduse „Väike-Kalevala“. Alates 70ndatest aastatest jõuavad lastekirjanduse probleemid ajakirjanduse veergudele. Aeg-ajalt hakati ajakirjanduses välja andma
annaabi.ee 
