venestamist, hakati valmistuma relvastatud vastupanuks, 16.06.1904 tulistas aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri, puhkes revolutisoon ja Nikolai oli sunnitud järelandmisteks.1905 novembris tühistas keiser suure osa veebruarimaifestist ja andis loa soome esinduskogule, toimusid valimised, tohtisid osaleda ka naised ja võitsid sotsiaaldemokraadid, kuid võim jäi vana ja noorsoomlaste kätte, kui selle võimu piirati oluliselt ning jõuti arusaamale et Soome vabadus on võimalik ainult Venemaast lahkulüües. Baltikubermangud- Janis Rainis-osales aktiivselt uut mõtteviisi esindava Dienas Lapa väljaandmisel. Jaan Tõnisson-oli tõusnud eestis 19 saj mõjukamaks rahvuslikuks tegelaseks, andis välja Tartus Postimeest. Konstantin Päts- advokaat, kes asus 1901 välja andma ajalehte Teataja.
Ta ise oli lingvist ja uuris rootsi murdeid Rootsis ja lähimaades. Miroslov Hrochi rahvuse tekke kolmejärguline mudel: 1) Enda valdusesse võetakse rahvuslik minevik ja sellega seotud kultuuri käsitletakse kui ajaloolist tõde. See algas noore Topeliuse ajal. Selleks sai Kalevala, Topeliuse teosed, rahvaluule. 2) Rahvuslik tegevus omandab poliitilise dünaamika. Snellmannist sai senaator. Yrjö Koskinen- ta juhtis noorsoomlaste parteid, oli ajalooprofessor. Ta oli rootsikeelne, aga ta hakkas soomekeelseks. Ka temast sai senaator. Ta hakkas välja andma ajalooraamatuid ja õpperaamatuid ajaloost. 1860 võeti kasutusele Soome mark, mis oli alguses seotud kullaga, siis hõbedaga. 1877 loodi Soome oma sõjavägi, mis taaskord aitas soomlasi harida. Hakati looma suuri kasarmi komplekse. 1878 kehtestati üleüldine sõjaväekohustus 21-aastastele meestele 1-3 aastaks
partei. Oluline sotsiaalse õigluse printsiip= soomekeelse rahva huvide teenimine. Osaline uuendusmeelsus: vabakaubanduse ja naishariduse pooldamine. Ideoloog J. V. Snellman, juht (Soome ajalooprofessor) Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen. 2.Rootsi partei (svekomaanid). Kodanluse ja aadli hulgas: kaitses kürgemate seisyste ja rootsi keele huve ja Rootsi-aja traditsioonide rõhutamine. 3.Liberaalne partei (1882): esimene moodne erakond. Kakskeelsus ja hääbus kiiresti (Leo Mechelin) 4.Noorsoomlaste partei (1894): soomemeelsete uue põlvkonna uuendusmeelne ja kultuuriradikaalne keelepartei. 38 5.Soome töölispartei (1899, Sotsiaaldemokraatlik Partei SDP 1903): marksism ja üldine ühetaoline valimisõigus. III Ajutine parlamentalism, riigipäevareform ja üldine ja ühetaoline valimisõigus (1905-08) Taust: esimesel venestusperioodil (1899-1905) parteide jaoks uued eraldusjooned: sisepoliitiline keelevõitlus jäi taustale
Koorelahutaja ja kuulaager 1912 Stockholmi olümpiamängud Norra 7.juunil 1905 otsustas Norra Rootsist lahku lüüa Haakon VII (1905-1957) Norras kehtestati: Naiste valimisõigus 10-tunnine tööpäev Tervisekindlustus Soome Jätkusid venestamisreformid 1901 kaotati Soome oma sõjavägi 1903 sai vene keel Senati ametlikuks keeleks; Süvenes eraldatus noorsoomlaste ja vanasoomlaste vahel; Eraldi jõuks kujunesid sotsiaaldemokraadid; 16.juuni 1904 -> Eugen Schaumann tappis Bobrikovi; 1906 valiti Edusund Valimistel osalesid ka naised I maailmasõda Põhjamaad I maailmasõjas ei osalenud; Augustis 1914 Malmö kohtumine - teatati, et ei osaleta sõjategevuses; Sõda mõjutas riikide majandusarengut Tekkis puudus toiduainetest Soomes kujunes välja jäägriliikumine - 2000 meest said sõjalise väljaõppe
uudissõnadega. Tõsiselt sai soome kirjandus arenema hakata rööbiti poliitilise ja majandusliku tõusuga 1860ndatel. Turu ja Helsingi romantism oli põhiliselt rootsikeelne. 1860ndatel aastatel jõudis järg soomekeelse kirjanduse kätte. Rühm lüürikuid: (Ahlqvist Oksanen, Krohn Suonio), Gummeruse ja Kivi teostega algas soomekeelne proosa. Sajandi lõpupoole elavnes kirjanduselu veelgi => hakkas ilmnema uute euroopalike ideede mõju. Esmalt darvinism ja usukriitika. Noorsoomlaste häälekandjad ,,Päivälehti" ja ,,Nuori Suomi", mille kaastöölised kuulusid mitteametlikku perekonnaringi ,,Järnfeltide kooli", selles ringis kasvas soome realismi tuumik. Tasapisi sündis Soome Kirjanike Liit 1897 Kirjandus ilmus pidevalt kahes keeles soomekeelne ja rootsikeelne, üha rohkem hakkas ilmuma soome keeles, kuid üksiku raamatu lugejani jõudmise tee oli pikk ja raske. 19. saj lõpul olukord paranes tõhusamalt tegutsevate kirjastajate ja raamatukaupmeeste ilmumisega,
annaabi.ee 
