vabariigiks. Kiiresti hakkas kasvama kommunistliku partei mõju, milles oli aprillis 1931 800 liiget, kuid aasta hiljem juba 12 000. 1936. aasta veebruaris oli kommuniste juba 30 000 ja juuliks 100 000. 1934. aastal tekkis Sotsialistliku Töölispartei ja Kommunistliku partei vahel koostöö, mille tagajärjel hakkasid José Maria Gil Robles ühinema nende parteide mõjualused organisatsioonid: ametiühingud ja noorsooliidud. 1933. aasta veebruaris moodustati Hispaania Autonoomsete Parempoolsete Rühmituste Liit (CEDA), mida juhtis katoliiklasest advokaat José Maria Gil Robles. Uue koalitsiooni alustalaks oli Acción Popular, partei, mida toetasid kirik ja maaomanike oligarhia. 1934. aasta sügisel sai CEDA valitsuses kolm üliolulist kohta: justiits-, põllumajandus-, ja tööministri portfellid, mis tõi kaasa üldstreigi, mida toetasid kõik vasakpoolesed organisatsioonid, mis pelgasid, et fasism hakkab
kommunistist ja kümme mittekommunistist ministrit (4 kristlikku demokraati, 3 liberaaldemokraati, 1 talurahvaparteiline, 1 NDP-st ja 1 parteitu). Hiljem oli iga partei valituses esindatud ühe ministriga, kes oli ühteaegu ka Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja. Kõik need parteid olid ühendatud 1950. aastal loodud Demokraatliku Saksamaa Rahvusrindesse. Lisaks parteidele kuulusid Rahvusrindesse veel sellised massiorganisatsioonid nagu ametiühingud, nais- ja noorsooliidud jt. SDV-s toimunud valimistel oli kodanikel võimalik hääletada ainult Rahvusrinde koostatud nimekirja poolt (või vastu, kui julgust jätkus). Nendesse nimekirjadesse olid kantud kõikide DSRR-i kuuluvate parteide ja organisatsioonide esindajad, kuid sellistes proportsioonides, mis tagasid SSÜP ülekaalu. Seega oli Rahvusrinne organisatsioonivorm, mille kaudu ja abil SSÜP teisi parteisid ja massiorganisatsioone kontrollis ja juhtis
annaabi.ee 
