2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike
2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi `räpaseks' ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike
2013 Rene Mäe 5 tegeleti märkide (semiootilise mõttes) lugemisega distantsilt ning oma käsi ‘räpaseks’ ei tehtud. B kk jaoks tähendas subkultuur eelkõige töölisklassi subkultuuri. Võiks isegi öelda, et nende noorte hulgas, kes töölisklassi ei kuulunud, ei saanudki subkultuurist üldse rääkida [mis saab hiljem üheks oluliseks kriiitkaks]. Oluline on see, et B kk lahkas just II ms järgseid subkultuure, mitte kõiki noorsookultuure läbi aja ja ruumi. Seega, Briti subkultuurid esindasid töölisklassi noorte katsumusi end eristada nii enda vanemate (töölisklassi) kultuurist, mida iseloomustas töötus, alkoholism, tülitsemine ja samal ajal ka nö domineerivast keskklassist (politsei, õpetajad jne.). Vanematekultuurist nad aga põgeneda ei saanud, sest klass oli selleks liiga tugev piirang. Kolm jõudu, milles B kk lähenemise järgi subkultuurid üles kerkisid: (1) tööturu laiendamine/avanemine, (2) linnamaastike
annaabi.ee 
