Referaat Aidi Vallik Kaiu põhikool 8. klass Koostaja: Kalver Kahl Juhendaja: Anne Kalf 2010 Sissejuhatus Selle referaadiga püüan Aidi Valliku elust ja loomingust teada saada. Referaadiga püüan harida ennast ja ka teisi. Elulugu Aidi Vallik sündis 11. mail 1971. aastal. Ta on eesti noorsookirjanik. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, kuna tema ema õppis Tartus juristiks. Vanaisa tegeles temaga rohkem kuna vanaemal oli alati vähe aega. Ta on õppinud paljudes erinevates koolides. Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma
Kuidas elad,Ann? Gerda Türin Häädemeeste keskkool Aidi Vallik Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides kuni 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötas kunstnikuna erinevates kohtades. Astus 1991. aastal Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialale. Aidi Valliku luulekogu kannab pealkirja ,,Mina ja Käthe Kollwitz". 2000.a sai noortejutustuste konkursi peapreemia ,,Kuidas elad, Ann?",,,Mis teha, Ann?". "Kuidas elad,Ann?"
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Aidi Vallik Referaat ---;;--- 8B Klass Tallinn 2008 Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes sündis 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlve elas ta üle vanaisa ja vanaema juures, sest ta ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist ära alles siis, kui Aidi oli saanud juba 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga tark mees, ta oli vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi saj. alguses ajakirjanik. Neil oli neli tarka last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, ülejäänud kolmest said õpetajad.
Birk on sõltumatu; ta on vaba hingamine kusagil seal väljas, kus elavad unistused. Mina olengi fluidum. Ma olen see eluõhk, mis ringleb ühest suust teise ja sosistab vahel teie kõrvadesse... Ma olen kõik ja mittemiski. Homme olen ma sina." Tallinna Polütehnikum Nii kirjutab Birk iseenda kohta. Noor naine, kelle pärisnimi on Hele-Riin Moon ning, kes on endale pseudonüümiks võtnud Birk Rohelend on viimaste aastate tuntuim noorsookirjanik Eestis. Tema sulest paberile pandud kaks romaani ja novelli on välja andnud kirjastus Tänapäev. Tema romaanide duo "Mina, Mortimer"(2007) ja "Enesetapjad"(2009) ning novell "Mustade kaantega kaustik" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo" on Eesti kirjandusmaastikul tähelepanuväärsed teosed. Kasvõi juba sellepärast, et Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud noorsooromaani konkursil saavutas 2006. aastal Birk 3. koha teosega "Mina, Mortimer" ja 2008
Ewald Leonhard Stefan Isidor Ewaldi õde Sybille Ewaldi ema Ewaldi isa Tom Jasper Mary Peter Märra Goldener Proua Pickpeer Kokkuvõte Alguses oli see väga väga igav raamat, aga pärast poole loo arenedes läks raamat paremaks. Kokkuvõttes mulle isegi natuke meeldis see raamat. Autorist Christine Nöstlinger (sünd. 1935 Viinis) on tuntud, armastatud ja paljuloetud laste- ja noorsookirjanik, kes läheneb uudselt pedagoogilistele ja sotsiaalsetele probleemidele. Teosed on fantaasia- ja huumoriküllased. Ta on pälvinud kõrgeid rahvusvahelisi auhindu: Hans Christian Anderseni preemia, Saksamaa noorsookirjanduse auhinna, Austria laste- ja noorsooraamatu auhinna jmt. Tarbegraafikat õppinud Chr. Nöstlinger kirjutas usinalt ka päevalehtedele ja ajakirjadele ning tegutses tükk aega raadiotoimetajana.
4-5 Looming. lk.6 . 2 Sissejuhatus Mina valisin selle teema sellepärast, et mulle meeldib kirjanik Aidi Vallik ja tema kirjutatud raamatud. Minu viimati läbiloetud raamat oligi üks selle kirjaniku teoseid: ,,Kuidas elad, Ann?". 3 Elulugu Aidi Vallik on eesti noorsookirjanik, kes on sündinud 11. mail 1971. aastal. Oma lapsepõlves elas ta vanaisa ja vanaema juures, sest tema ema õppis Tartus juristiks ning tuli ülikoolist tagasi siis, kui Aidi oli saanud 11-aastaseks. Kirjaniku vanaisa oli väga hooliv ja tark inimene, vanast haritlasperest. Vanavanaisa oli asutanud koole ja vanavanaema oli sajandi alguses naisajakirjanik. Neil oli neli last, kellest üks jäi tööpataljoni Venemaal, aga kõigist kolmest ülejäänust said õpetajad.
1923-1934 "Laste Rõõm" toimet.heldumine, spordi- jamängulaulud, humoorikad lastest ja loomadest-lindudest kõnelevad luuletused. Iseloo- mulik dünaamilisus ja pildilisus. Paljud luuletused vii- sistatud (R. Päts). Klassikalised aabitsajutud. Jüri Parijõgi Laste- ja noorsookirjanik, peda- Kujutab ilmekalt oma aja ühiskondlikku ebavõrdsust, 1892-1941 goog. Kirjanduskriitik ja teoreetikmoonaküla ja vabrikuasula poisse, kelle mängudes Pedagoog ja kooliõpikute autor. kajastub nende emade-isade raske elu. Omane tege- laste hingeelu sügav valgustamine, meisterliku sõna- ja kujundivaldamine ning sotsiaalne erksus
annaabi.ee 
