pedagoogikat ning liitus Eesti Karskusliiduga, kus ta asus tööle karskussekretärina. 3.Välisreisid Matkamine ja reisimine olid Aleksandri hobid juba noorusest peale. 1921.aasta suvel tegi ta 700- kilomeetrise jalgsimatka mööda Eestimaad. Üliõpilasena oli ta sageli Soomes. 1930.aastate lõpul kutsuti teda peaaegu igal suvel lektoriks soome õpetajate suvekursustele Helsingisse. 1922.aastal saatis Eesti Karskusliit Aleksandri Berliini, osa võtma alkoholivaba noorsookasvatuse kongressist. Hamburgi kongressil tutvus ta paljude noorsootegelastega, eriti Põhjamaadest tulnutega. Tänu sellele võttis Aleksander 1923.aastale ette ringmatka Põhjamaadesse: Soome kaudu Rootsi, sealt Taani ja Taanist tagasi Helsingisse. 1927.aastal võttis ta osa Budabestis toimuvast soome-ugri kultuurikongressist. Kongressi raames korraldati ekskursioon mööda Ungarit, mis lõppes õhtusöögiga Balatoni järve ääres. Pärast sõda piirdusid Aleksandri matkad ainult Nõukogude Liiduga
I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut, sealhulgas Jaan Tõnisson. Päts emigreerus, elades Sveitsis ja Soomes. Talle oli määratud surmanuhtlus, kuid revolutsiooni möödudes asendati see aastase vanglakaristusega. Sotsialistide liider Speek emigreerus USA-sse ega tulnud enam tagasi. Revolutsioonijärgne elu Liberaliseerumine + Lubati eesti- ja saksakeelseid erakoole (1906 MHG tol ajal Eesti Noorsookasvatuse Seltsi Tütarlastekool) + Leevenes tsensuur + Vabam organisatoorne tegevus Poliitiline seisa + ERE ,,Religioossus, seaduslikkus ja rahvuslus" + Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei, kellest hiljem kasvavad bolsevnikud) mõju kasv J. Anvelt, V. Kingissepp Kultuuriuuendus + Noor-Eesti (,,Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks" Tuglas, Suits jt) + 1909 ERM
Samuti jätkus spordiliikumine, eriti populaarsed olid raskejõustikuringid. Uued seltsiliigid: Haridusseltside loomine kasvas üsna otseselt välja revolutsiooniga kättevõidetud õigustest. 1906 lubati Balti Kubermangudes kasutada õppetöös kohalikku keelt, aga ainult erakoolides. Hakati kohe erakoole asutama, kuid kapital puudus. Otsustati asutada seltsid, mis võtaksid taoliste koolide asutamise enda peale. Kõigepealt loodi (juuli 1906) Tartus Eesti Noorsookasvatuse Selts ENKS. I MS puhkedes oli ENKSil juba üle 30 kohaliku osakonna. Tallinlased asutasid 1906 Eestimaa Rahvahariduse Selts EmRHS, kuid ENKSi tasemele ta ei küündinud. Asutati esimene erakool (Praegune Miina Härma) Keskkooli I juhatajaks oli folklorist Oskar Kallas, hiljem astus tema kohale Peeter Põld. 1913 saatis kool välja I lõpetajate lennu (veidi alla 400 õpilase) kuid gümnaasiumilõputunnistust sealt väljastada ei saadud.
annaabi.ee 
