• Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu • Onu soovitaski poisil kuntsnikuks hakata • Poiss oli hämmeldunud – kas tõesti saab ka joonistamisega leiba teenida, kas piltide tegemine võib olla elukutse? Algusaeg • Lüliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla • 1990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib • 1991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida. • Navitrolla mõistab, kunstnik peab ise looma ja arendama oma tehnikad ja ideestiku • Saanud esimesed rahad oma müüdud piltide eest kolib ta Tallinna Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Looming •On viljelenud maali, graafikat, tegevuskunsti
eiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti üliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu 989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees äituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) NAVITROLLA L üliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla 1 990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib 1 991. samuti läbimurret ei toimu, ideed head, tehniline tase annab soovida. N
tahapoole. 1985-1988. aastal õpib noormees mingis Võru keskkoolis ning omandab joonistamise algtõdesid tuntud kunstniku Viive Kuksi juures. Neil aastatel teeb Navitrolla oma esimesed reisid kaugematesse ja kõrgematesse paikadesse. Tihti veedab ta terved suved Kaukaasia mägikülades. Uute kogemuste ja teadmiste najal jõuab ta veendumuseni, et kunstniku anne seisneb tema töövõimes. Töö ja enese vaimne harimine ongi elu mõte. 1988. aastal ebaõnnestub noorkunstniku teine katse astuda ametlikku kunstiinstitutsiooni. Noormees ei lase ennast harimatusse suruda, vaid astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima, ning teeb seda hästi. Umbes sel ajal külastab ta tihti Tartu Tähetorni, kus talle meeldib teleskoobiga vaadelda Kuu mägesid erinevates suurendustes. Lähenedes ja suurenedes ilmuvad fraktaaljoone seest ootamatult nähtavale aina uued ja uued detailid, kusjuures needki tunduvad inimsilmale alati lõplikud, teravate ja selgete äärjoontega olevat
annaabi.ee 
