Vasetarve Vasetarve põllumajandusloomadel sõltub söödaga saadud molübdeeni, väävli, tsingi ja kaltsiumi kogustest. Peaks arvestama sellega, et loomade tsingi ja väävlitarve oleks normidega tasakaalus ning molübdeenisisaldus söödaratsiooni kuivaines ei oleks alla 0,5mg/kg. Eestis kasutusel olevate söötmisenormide järgi on vasevajadus kaetud, kui söödaratsiooni vasesisaldus on: · Veistel, noorlammastel- 10mg/kg kuivaines · Põrsastel 9mg/kg kuivaines · Noorhobustel- 10mg/kg kuivaines · Nuumsigadel- 7mg/kg kuivaines Loomade mineraalne toitumine, V. Sikk http://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/Vask.pdf
Vigastavad limaskesti, siseelundeid ja nahka. Ummistavad torujaid organeid Toksiline toime Hemolüütiline vere hüübimine , lõhustavad vererakke Antikoagulatoorne KNS kahjustav Seedeensüüme desaktiveeriv Parasitoos on üldhaigus, mis häirib peremeesorganismi kõiki talitlusid otseselt või kaudselt. PARASITOOSIDE KULG Heades tingimustes kulgevad tihti subkliiniliselt Kliiniline haigestumine intensiivne nakkuse korral Noorhobustel kulgevad rändevastsete põhjustatud haigused ägedalt Subkliiniline haigus võib avalduda immuunsuse vähenedes, talvel või kevadtalvel Välisparasiitide invasioon on aktiivne talvel ja kevadtalvel (lestad, väivid)
Hobune nakatub solkmemunadega saastunud sööda või joogivee vahendusel. Solkmemuna rändab soolestikust veresooni pidi maksa, sealt südamesse ja kopsu. Kopsus liiguvad solkmemunad alveoolidesse, köhitakse koos rögaga kurku ja neelatakse Eesti Ratsaspordi Liit 12 Veterinaaria uuesti makku. Selline solkmenunade massiline ränne võib eriti noorhobustel põhjustada köha ja rögaeritust kopsudest. Valminud muna liigub koos väljaheitaga keskkonda, kust järgmine hobune nakkuse saab. Hobuste naaskelsaba. · Hobuste ümarusstõbi, mida tekitavad naaskelsabad -- sabaosas peenikesed ümarussid. Hobused nakatuvad saastunud sööda või joogiveega. Emased naaskelsabad käivad munemas hobuse pärakupiirkonda. tekkinud sügeluse tõttu nühivad hobused end seinte ja piirete vastu, levitades parasiidimune
Joonis 3. Tööhobuse söögikava, mis on soovitatud Hobusekasvanudse Teadusliku Uurimise Instituudi poolt tööhobustele, kelle kehaakaal on 500kg. [10: 54] Suvel saavad kõik karjad, olgu siis selleks noored või märad, käia karjamaadel söömas. Talviti on noorhobused sees ja saavad talli kõrvale koplisse, märad saavad samuti peaaegu iga päev koplitesse. Kuid kõike seda ei saa võrrelda sellega, mida tehti kasvanduse hiilgeaegadel, kui noorhobustel toimusid rühmatreeningud, oli ükskõik mis aastaaeg, kus nad said mitmeid kordi päevas süüa, peaaegu kõiki hobuseid õpetati ees käima ning ratsastati õigel ajal (tavaliselt kolme aastaselt). (Lisa 7) Toimus aktiivne aretus: iga aasta paaritati paljud märad ja sündis palju varssu, keda hakati sündimishetkest õigesti kasvatama, et areneks terve hobune. Joonis 4. Talveperioodi söödakava, mis oli selle aja tingimustele kohandatud Hobusekasvatuse Teadusliku Intsituudi poolt
annaabi.ee 
