vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab.» Ajateenija on käesoleva seaduse alusel ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane. Ajateenijad jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks ja nooremallohvitserideks. Kaadrikaitseväelane on sõdurilt, allohvitserilt või ohvitserilt nõutava hariduse, sõjaväelise väljaõppe ja sõjaväelise auastme saanud, vabatahtlikult lepingulisse tegevteenistusse astunud Eesti kodanik. Kaadrikaitseväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. Kaadrikaitseväelased, ajateenijad või reservväelased, kes õpivad kaitseväe õppeasutuses või üksuses, on kaitseväe õppurid.
Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga- aastane õppus "Kevadtorm". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse. Olemasoleva ajateenistusmudeli probleemidena on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab distsipliini või suurendab kaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud. 2. AJATEENISTUSE EESMÄRK JA VÕIMALUSED Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.
annaabi.ee 
