lõiketasapinnad on omavahel paralleelsed, ning murtud lõigeteks, kui lõiketasapinnad on omavahel mingi nurga all. Astmeline lõige · Vaate suunt tuleb joonisel tähistada, sest lõikest arusaamiseks on oluline, mis suunas detaili vaadatakse. Selleks tõmmatakse lõikketasapinna kohale väljapoole detaili kaks jämedat kriipsukest tähistamaks seda tasapinda. · Vaate suund märgitakse noolekestega ning nende juurde kirjutatakse ühesugused tähed A-A, B-B jne. Samad tähed kirjutatakse ka vastava ristlõike juurde. Murtud lõige Kokkuvõtteks · Tehes vajalikud lõikamised kujuteldava tasapinnaga, saame joonisel kujutatud detailist hoopis selgema ettekujutuse. · Selline näeb detail välja seestpoolt. · Selline on detaili joonis kasutades lõget. Keermed ja nende täistamine joonisel. · Detailide ühendamiseks kasutatakse sageli
..............., sest ...................................................................................... . b) SO 4 2- + ...... S2- Tuleb valida ................, sest ..................................................................................... . 5 c) HCHO + ...... HCOOH Tuleb valida ................, sest ...................................................................................... . 13. Näita noolekestega, millises suunas toimub a) lämmastiku ja b) väävli aatomite redutseerumine (elektronide liitmine). a) NO 3 NO NH 3 b) SO 4 2- S S2- (noole koht) (noole koht) (noole koht) (noole koht) 14. Lähtudes redoksreaktsioonide toimumise põhimõttest, leia, mis on ühist kahel järgmisel reaktsioonivõrrandil. -I
üle kõvakettal paiknevale juhtprogrammile. Püsimälus ole- vat programmi pole eriti kerge muuta, samas säilivad selles andmed muutmatuna ka voolu väljalülitamisel. Muutmälu e. operatiivmälu e. suvapöördusmälu (RAM13 ) säilitab andmeid arvuti töö ajal. Näiteks kui mingis prog- Joonis 23. Operatiivmälu rammis on mingi fail avatud, siis nii see programm ise kui moodulid: SIMM, SDRAM, ka avatud fail asuvad töö ajal operatiivmälus. Kui vool välja DDRAM. Noolekestega on lülitatakse, siis operatiivmälus olevad andmed hävivad. tähistatud sälkude Tänapäevasel lauaarvutil on tüüpiliselt 2561024 megabaiti mälu. asukohad. Operatiivmälu suurust saab muuta mälumoodulite lisamise ja eemaldamisega. Kaasajal tun- takse vähemalt kolme tüüpi mooduleid: · SIMM14 vanemat tüüpi (lühem valge pesa, moodulil üks sälk keskel), töötavad ena- masti paarikaupa, kuni 32 MB-sed moodulid · DIMM15 e
13 - 8 3 -7 2 · 32 19 f (3) = = > 0. 3 33 - 8 3 19 Tuletise m¨argi p~ohjal koostame funktsiooni kasvamis-kahanemisdiagrammi t~ous- vate ja langevate noolekestega x-teljel (vt u ¨ lal). Diagrammilt leiame funktsiooni kasvamispiirkonna: X = (2, ) ja kahane- mispiirkonna: X = (-, 2). Punktis x = 2 funktsiooni kahanemine asendub kasvamisega. J¨arelikult on teoreem 5.3 p~ohjal seal lokaalne miiminum. Mii- nimumpunkt on Pmin = (2, 0). Kuna selles punktis tuletis puudub, n¨aeb funkt-
13 - 8 3 -7 2 · 32 19 f (3) = 3 = 3 > 0. 33 - 8 19 Tuletise m¨argi p~ohjal koostame funktsiooni kasvamis-kahanemisdiagrammi t~ous- vate ja langevate noolekestega x-teljel (vt u ¨lal). Diagrammilt leiame funktsiooni kasvamispiirkonna: X = (2, ) ja kahane- mispiirkonna: X = (-, 2). Punktis x = 2 funktsiooni kahanemine asendub kasvamisega. J¨arelikult on teoreem 5.3 p~ohjal seal lokaalne miiminum. Mii- nimumpunkt on Pmin = (2, 0). Kuna selles punktis tuletis puudub, n¨aeb funkt- siooni graafik punkti Pmin u ¨mbruses v¨alja nagu juht 3 joonisel 4.2. Teine krii-
annaabi.ee 
