järgnevus. Cocktail-party efekt. Helikõrguslik ja tämbriline eraldatus kui helivoogude rühmitamist soodustavad tingimused. Nn pseudopolüfoonia muusikas kui objektiivselt ühehäälse helijärgnevuse lõhenemine mitmeks tajutavalt samaaegseks helivooks. Pseudopolüfoonia kasutamine barokiajastu heliloojate loomingus (Johann Sebastian Bach, Georg Philipp Telemann). eesti regilaulu struktuur Regilaulu traditsioon on oma olemuselt suuline, lauludel puudub identifitseeritud autor. Noodistuse ja esituse vahelisest dihhotoomiast regilaulus rääkida ei saa. Regilaulu muusikalist kuju määratletakse sageli värsirea standardse esituse kaudu neljajagne kaheksasilbik; teksti ja viisi vahekord on süllaabiline . igale tekstisilbile vastab üks noot. Regilaulul on kolm põhitunnust : algriim , värsiridade parallelism, trohheiline neljajalaline värsimõõt. Eesti vanem rahvalaul kui süsteem. Keel (kõne), muusika ja värsimõõt kui selle süsteemi kolm komponenti
omaga. 11.2 Kolm perioodi eesti rahvaviiside kogumises 1. periood. Vanimad teated eestlaste muusika kohta on võõramaalaste kirjapanekud kroonikates ja reisikirjades. 12. saj. lõpus kirjeldab taani ajaloolane Saxo Grammaticus eestlasi laulmas enne lahingut. 13. saj. mainib Läti Hendrik Liivimaa kroonikas eestlaste itkemist matustel jms. Siin-seal esineb ka teateid eestlaste pidudest torupilli saatel, loitsimisest, tantsimisest jm. Esimese eesti rahvaviisi noodistuse avaldas TÜ ajalooprofessor Friedrich Menius 1632. a. Seoses huvi kasvamisega folkloori vastu leidub alates 18.-19. sajandi vahetusest põhjalikumaid kirjeldusi eestlaste laulmisest ja tantsimisest, pillilugude ja laulude noodistusi. Kõige enam materjali on tollest perioodist talletanud sakslased August Wilhelm Hupel (1737-1819) ja Christian Schlegel (1757-1842). 2. periood. Rahvamuusika teadliku kogumise algus
annaabi.ee 
