Johann Sebastian Bachi peres ei olnud laiske,organistid,viiuldajad,dirigendid,organistid. Tüüringis oli Bachi nemelisi palju, sele nimega hakati nimetama kõike, kes musikaga tegelesid.Bach oli pärit muusikute perest ja sündis linnas Eisenoch. Nagu kõik Bachid pli Johannes tagasihoidlik,töökas, aga sisemalt uhke mees.10.aastaselt jääb ta vanemteta ja hakkab elama oma vennaga,kes ei pidanud teda andekaks ja käskis keskenduda põhiainetele.Salaja kirjutas Bach venna noodiraamatuid umber,kuid see lõpetti õigepea.15.aastaselt lütseumi õpilasena asub ta tööle,tal oli ilus hääl,mängis viiulit,orelit ja klavessiini,ta võeti meeleldi Lüdenburgi linna kloostrikooli vanemaks kloostripoisiks.18.aa alustab iseseisvat elu,avaldab muusikalist silmaringi,kõndis piki kilomeetreid,sõiduraha puudus,vaatamata oma töökusele ei olnud Bach meelejärelik oma tööandjatele,kuna ta muusika oli väga ere ja omanäoline.Peab erinevaid ameteid:organist,viiuladaja,Kapellmeister
2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas. Peoluba oli raske hankida, kavade ülesehitusel oli probleeme. 3.laulupeol oli vähem rahvast (aint Põhja-Eestlased). Tekkisid uued kooriliigid, eestikeelne repetuaar suurenes, tulid ka raskemad laulud. Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja oma klaveripalade ja orelimängu õpiku. Kirjutas sinna kuidas õppida pilli, terminiloogija puudus.Kooride jaoks tehti 4 häälseid koorilaulikuid.19.saj teisel poolel ilmus Jakobsonil "Torma mängu koor". Hakkasid ilmuma seltskonna laulikud, laulud, mille eestlased võtsid üle sakslastelt. Hakkas tekkima uue rahvalaul, peagi hakati välja andma kogumikke.Kirjaoskamisele aitasid kaasa ilmuvad ajalehe- Perno postimees ja Sakala. 19
*kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades köstrikoolid, kus koolilapsed laulsid kirikukooris 2. Hernhuutlaste mõju eesti koorimuusikale *olulisel kohal laulmine, laulud oli rahvale meelepärased ja mõistetavad. Lihtsad, rahvalikud,
Dominiiklaste kloostrikoolid6. Mis on kirmes? Suuremates kloostrites ja kirikutes jumalateenistuste järel peetud ilmalikud pidustused Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Määrati ametisse rohkem kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke. Kogudus pandi ka laulma. Hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostire vara, ka ürikuid ja noodiraamatuid. 2. Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Lõuna-Eestis rajati eesti esimene kõrgem kool- jesuiidikollegium
aastal rajati tütarklooster. Esimeste koolide kohta on andmeid Haapsalust, Pärnust, Tartust (1251), Tallinnast (1266). 6) Mis on kirmes? V: Kirmes on jumalasteenistuse järgne ilmalik pidustus, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Küsimused lk 16 1) Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? V: Reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostrite vara, sh kirjalikke ürikuid ning noodiraamatuid. Protsestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurents mõjus hästi meie hariduselule. 1583. aastal avati Tartus jesuiitide residents ja tõlkide seminar, millest sai 1585.aastal jesuiidikolleegium eesti esimene kõrgem kool. Siin anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud. 2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga Taanile
eestlaste muusikaelust” toob esile Viljandimaalt pärit Moskva konservatooriumi haridusega viiulimängija August Štšerbakovi (Saviauk 1983: 97). 151 H. Joone perearhiivis. 73 tantsumuusikat – valsid, polkad, reinlender, vengerka, padespanid, üks krakovjakk. Kuna noodiraamatu sisekaanele on kirjutatud “Karutoosi J. Karu Noodi-kogu nr 1”, viib see mõttele, et selliseid noodiraamatuid pidi ilmselt mitu olema, moodsamad lood omaette raama- tus. Seda mõttekäiku toetab loogika, et ainult sellist repertuaari mänginud külakapelli poleks keegi jätsbändiks nimetanud – see oleks juba pilkamisena kõlanud. Nagu selgub, tekkis peale Karutsi jätsi teisigi äärmiselt omapärase koosseisuga (džässi silmas pidades) tantsubände, näiteks Kaarli Sammaste jazz. Napp info tolle ansambli kohta on pärit Viljandi Muuseumist ja selleks on üksnes 1930. aasta dateeringuga foto
annaabi.ee 
