Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
mõlema kombinatsioonid (sinisilmne). Nende omavaheline suhe sõltub keelest. Eesti ja
soome keeles on sõnade liitmine väga levinud nähtus. Nagu iga keeleüksuse praktilisel
õpetamisel, ilmneb ka siin kaks omavahel seotud külge: tuletise või liitsõna tähendus (miile
poolest see erineb rakendatud tuletusaluste või liitsõna komponentide tähendusest) ja
formaalne külg ehk moodustusviis.
Sõnade liitmine. Liitsõnad on nominatiivsed keeleüksused nagu sõnaühendidki ja koosnevad
kahest (või enamast) täistähenduslikust sõnast. Eesti keeles on väga levinud liitnimisõnade ja
-omadussõnade moodustamine. Mõnikord on nende ja sõnaühendite struktuur väliselt täiesti
sarnane. Kuid ka sel juhul avaldub mingi semantiline erinevus. Nt keeleüksuste kuuseoks ja
kuuse oks tähenduse erinevus seisneb selles, et sõnaühend kuuse oks kajastab mingi osa