Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nominaalstiil" - 5 õppematerjali

nominaalstiil tähendab seda, et lauses kasutatakse tühje tugiverbe, mine- või muid tegusõnatuletisi. Selle asemel, et kirjutada/öelda näiteks, et: „Tegemist on veebiregistriga ja kogu andmetehaldus toimub Internetis“, kirjutab ametnik: „Registriandmete muutmine toimub kasutajanime ja salasõna olemasolu korral veebipõhiselt“. (Kerge 2005: 38-39) Selline lausekonstruktsioon on pikk ja veniv ning võib lugeja ajada segadusse.
Eesti keele väljendusõpetus-Stiil ja loogikavead
3
docx

Eesti keele väljendusõpetus: Stiil ja loogikavead

 Käändelõpu kordus President sõitis laupäeval vastavalt varasemale kavale Prantsusmaale. Ükskõik, kellega tehnikaga kokkupuutuvatest inimestest juttu ajada …  Kaassõna kordus Oleme taas pöördunud rahandusministeeriumi poole ning ka õiguskantsleri poole.  Vahel on sõna korratud erilise rõhutamise eesmärgil. Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil  väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub võõrandamine, viiakse läbi ülekuulamine  Kõiki mine-tuletisi ei pea vältima.  Kaassõnaühendid omastav + osas, raames, korras, poolt *kasv summade osas > summade kasv *toimus festivali raames > toimus festivali ajal, festivalil *humanitaarabi korras saadud > humanitaarabiga, humanitaarabi kaudu, humanitaarabi teel saadud

Eesti keel → Eesti keele väljendusõpetus
10 allalaadimist
Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
48
pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

osatähtsust (Liin jt. 11). Suurimaks ohuallikaks eesti keelele võib pidada keelenormide hägustumist, mida põhjustavad kõnelejaskonna vähenemine, tugev võõrkeelte ning internetikeele mõju (Liin jt. 11). See aga puudutab väga olulisel määral eesti asjaajamiskeelt, mis põhineb eesti kirjakeele normidel. Nii on näiteks ametlikus tekstis kasutatud pikad ja paljude täienditega nimisõnafraasid ning mine- vormidega nominaalstiil, võõrsõnade ning terminoloogiliste väljendite kasutus tugev võõrkeelte mõju. Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust. (Kasik 2007: 58) Lisaks eelnevale on üha rohkem näha, et ametlikus tekstis kombineeritakse kahte peamist keeleregistrit, mis on puhas e-keele ehk netikeele mõju, sest internetis suheldes

Keeled → Eesti keele õppetaterjal
20 allalaadimist
Matthew McKay-Martha Davis-Patrick Fanning-Suhtlemisoskused
38
pdf

Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning "Suhtlemisoskused"

tasandile. 2) Ristuvad - toimuvad siis, kui pöördute selle minatasandi poole, millel teine ei ole. 3) Varjatud. Sõnumi täpsustamine Te kitsendate oma valikuvõimalusi, kui teie maailmamudel on tulvil ülirabgeid reegleid, mida te tohite teha ja mida mitte. Keelekasutusmallid, mis takistavad täieliku teineteisemõistmist: 1) Väljajätt - info, mis on lausetest täiesti välja jäetud. 2) Ebamäärased asesõnad. 3) Ebamäärased tegusõnad. 4) Nominaalstiil. Nominaalstiili efekti tekitamine: 1) Kasutada ülimalt ebamääraseid nimisõnu, millel ilmselgelt pole kõigile ühest tähendust. 2) Muuta tegusõnad nimisõnadeks - nominalisatsioon. 6 Keelekasutusmallid: 1) Absoluut. 2) Pealesurutud piirangud - sõnad või fraasid, mis jätavad mulje, et teil ei ole teist valikut. 3) Pealesurutud väärtushinnangud. Pealesurutud piirangud:

Psühholoogia → Psühholoogia
11 allalaadimist
Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused
5
docx

Oskuskeelekorralduse eksami kordamisküsimused

Terminiloomes on liiderkeeled, nt prantsuse k diplomaatias. Oskuskeele nõuded: · Üldkeelsed tekstid. Oskuskeelsed tekstid laias ja kitsas mõttes ­ nii avalikkusele kui ka eriteadlastele suunatud. · Oskuskeel peab olema täpsem, spetsiifilisem kui üldkeel. · Isikupära või selle puudumine (nt umbisikuline tegumood, meie- või mina-vorm) · Asjalikkus · Tuleb vältida sõnade rohkust. · PUUDUSED!: sõnakordus, vormikordus, nominaalstiil, mitmusega liialdamine, väär sõnajärg. Termini vastavus keelenormile: · Vastavus nii üldkeelenormile kui ka oskuskeele nüüdisnormile - ortograafia a) häälikute õigekirjutus (erinevusi pole) b) kokku-lahkukirjutus c) suur ja väike algustäht - ortoeepia ja morfoloogia a) hääldus (peenendus uutes sõnades pole kohustuslik), pearõhu kõikuvus 3-silbilistes sõnades b) käänamine

Eesti keel → Eesti keel
10 allalaadimist
Eesti keele reeglid
23
doc

Eesti keele reeglid

H 8. Lauselühendeid. * maks-lühendiga saab vältida et-lausete kuhjumist, kuid seda ei tohiks kasutada ma- või mas-lühendi asemel. Jüri tahtis püsti tõusta, et rõhutada sellega, et ta kavatseb lahkuda > Jüri tahtis püsti tõusta, rõhutamaks sellega, et ta kavatseb lahkuda. Direktor läks Pärnusse sõlmimaks lepingut > Direktor läks Pärnusse lepingut sõlmima. * v- ja tav-lühend: A on B-ga kokkulangev > A langeb B-ga kokku. H 9. Nominaalstiil. Teostab valuutavahetust > Vahetab valuutat. Tegeleb korteri remondiga > Remondib korterit. 2 H 10. Omamise väljendamine. Ma ei oma mingit ettekujutust teie tööst > Mul ei ole mingit ettekujutust teie tööst. Kaassõnade läbi ja tänu kasutus. Läks läbi metsa. Läbi õppimise > õppimise teel /õppimisega. Sõnal tänu on positiivne tähendus, seda ei kasutata negatiivses kontekstis: Tänu kontrolli puudumisele

Eesti keel → Eesti keel
141 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun