3) Klassifikaator toimib sotsiaalse või hinnangulise infona (nt birma k) 7. Temaatilised rollid Tegijarollid: AGENT ta on poes. TEOSTAJA ehk autor ratas liikus edasi INSTRUMENT ta sõidab rattaga. Kõrvalrollid: PÕHJUS suurest hirmust istuti toolile. EESMÄRK läksin arsti juurde kontrollile. TEE jooksin metsa vahel. VIIS istus kiiresti toolile. AEG istusin terve päeva toolil. KOHT istusin pingil. 8. Lauseliikmed Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9
Nominatiiv-akusatiiv- ja absolutiiv-ergatiivkeeled. Lauseliikmed • Subjekt – vormistab tegija. Teise sõnaga alus, tüüpiliselt agent, kogeja või põhjus. Ta on topikaalne (tavaliselt lause alguses) ja definiitne (tavaliselt oleme subjektist juba varem rääkinud) • Objekt – vormistab patsiendi • (kaudobjekt – he gave me an apple (me ja an apple mõlemad on), adverbiaal - määrused, predikatiiv - öeldistäide) Lauseliige on kogum (Nominaalliikme – nimisõna on põhisõna) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikmed on raskesti defineeritavad, sest erinevates keeltes funktsioneerivad nad erinevalt. Nominatiiv- ja ergatiivkeeled • Subjekti/objekti problemaatilisus – ema peksab isa (kes keda?) - S – subjekt intransitiivses (sihitu, kus pole objekti; nt poiss magab) lauses - A – agent transitiivlauses (sihiline lause; nt poiss lööb palli)
annaabi.ee 
