at, esmakordselt hakati maad harima 4.at eKr. Rajati maaparandussüsteeme. Põhiliselt niisutuskanalite võrk. Võimaldas terve Niiluse oru kasutusele võtta. Eranditult kõnelesid semiidi ja hamiidi keelt. Tumeda nahavärviga (vaskpruun). Pikkade ja sirgete juustega, lühikest kasvu (130-150cm). 4.at keskpaiku eKr tekkisid Egiptuses esimesed linnriigid, mõnevõrra hiljem kui sumeritel. 40 linnriiki. Neid nim nomaseks. Igal linnriigil oli oma valitseja, keda nim nomarhiks. 4.at lõpul, 3.at algul nomased ühinesid. Ühinemisel tekkis kaks riiki: Niiluse suudmes Ala-Egiptuse riik, kesk- ja ülemjooksul Ülem-Egiptus. Võimu pärast võideldi paarsada aastat. 3.at riigid ühendati ja esimeseks ühtseks vaaraoks oli Menes. Egiptuse majandus oli seotud Niiluse jõe üleujutuse tsükliga. Sõltuvalt jõest jagunes aasta kolmeks: · Üleujutuse aeg 19.juuli kuni oktoober · Külviaeg november kuni märts (2-3 saaki) · Lõikusaeg märts kuni juuli
olevate orjade käsutamise võimalus, see aga tugevdas veelgi enam nende võimu lihtkogukondlaste üle. Irrigatsioonimajanduse tingimustes ei usaldatud maaharimist algul orjade hoolde ja põldudel kasutati peamiselt vabade talupoegade tööd, kes olid ühtlasi ka sõdurid. Talupoegadel olid oru madalas osas oma jaosmaad, mida jõe veetõus üle ujutas. Lihtvabadest seisis hoopis kõrgemal vana sugukondlik ülikkond. Kogukondade koondise, nomose eesotsas seisis valitseja, keda nimetati nomarhiks. Klassiühiskond kujunes Egiptuses tol ajal, mil sugukonnavanemad ei olnud veel kaotanud oma jõudu, kuid nüüdsest peale sugukonnavanema seisund muutus. Temast sai klassiühiskonna esindaja. Nomosevalitseja muutus despoodiks, säilitades ühtlasi väepealiku, kohtuniku ja ülempreestri muistsed funktsioonid. Need viimased funktsioonid andsid klassiühiskonnas nomosevalitsejaile teatava teokraatliku iseloomu. Hiljem tekib
annaabi.ee 
