Nüüd on abielupaar koos rootsi ja ameerika kolleegidega järjestanud 120 vindi genotüübi, uurides kõigi 14 seni kirjeldatud liigi pärilikkusainet. "Seni on uuritud vaid vintide üksikuid geenipiirkondi ja nende mitokondriaalset pärilikkusainet. Nii võib pidada tööd kõige laiamahulisemaks, mis seni avaldatud," märkis Leif Andersson, töö kaasautor Uppsala ülikoolist. Töörühm kõrvutas järjestatud genoome ja otsis neist erinevusi, mis selgitaksid erinevate liikide erinevat nokakuju. Ilmselge kandidaadina jäi sõelale ALX1, mis mängib selgroogsete seas olulist rolli kolju moodustumises. "Ainult ühe geeni niivõrd suur mõju on päris üllatav, arvestades, et taoliste tähtsate omaduste vormimises osalevad tavaliselt kümned kui mitte sajad geenid," nentis Andersson. Eelnevad teiste töörühmade uurimused ongi vihjanud, et lugu on tegelikult keerukam. Bioloog loodab aga kolleegidega teiste kandidaatgeenide leidmiseks uurida veelgi rohkemate lindude pärilikkusainet.
· Biogeneetiline reegel Ontogenees on fülogeneesi lühike korbus (Bioloogiline areng surmani,Organismi rühma ajalooline areng) Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest · Jälgida annab seda kõige paremini saartelt Evolutsioonivormid Evolutsioonivormid: · Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakeste aatomite teke · Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid Polumeeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid
mujal pole. 17. Nimeta 3 makroevolutsioonilist muutust 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine 18. Organismide mitmekesistumine olemus, põhjused, tulemused Mitmekesistumist põhjustab organismide kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Mitmekesistumise tulemusena tekivad ka uued liigid, näiteks Vindid, Darwin uuris oma ümbermaailmareisil 13 liiki vinte, kes erinesid keha-ja nokakuju ning eluviiside poolest. Kõik need vintide liigid pärinevad tõenäoliselt ühest lähteliigist. 19. Evolutsiooniline täiustumine olemus, põhjused, tulemused Senist keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teket ja arengut, näiteks arenesid ainuraksetest hulkraksed. Täiustumine võimaldab uutel organismitüüpidel tõhusamalt kasutada oma elukeskkonda, neil on lihtsam levida uutesse elupaikadesse. 20. Väljasuremine
väljenduvad paremas kohanemises. Suunavvalik, stabiliseerivvalik ja lõhestavvalik 3. C. Darwin ideede allikad, panus evolutsiooniõpetuse rajamisse Charles Darvini huvi looduse vastu tärkas, kui ta õppis kirikuõpetajaks väikses maakohas Inglismal. 1832-1836 reisis ta Beagle'il ümbermaakera. Esimese asjana tagasi tulles kirjutas ta geoloogia vaatevinklist olulise elemente. Galapagose saarelt täheldas ta seoseid linnu nokakuju ja toidulauaga. Darwin oli suhteliselt lohaks oma töös. Veel mõtteis sai ta koostööd tehes Wallace'iga. Darwin uuris ka varasemaid kirjatükke, nt Malthuse kirjutis, kus ta kirjeldab toiuduhulga piiratuse ja järglaste andmise võime vahelist seost. Siit tuli järeldus, et liigi siseselt peab toimuma võistlus-evolutsiooni toimimiseks vajalik mehhanism. Samuti vaatles ta kodutuvisid ja tegi nendega katseid ning kontakteerus spetsialistitega.
annaabi.ee 
