Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist. Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. Kaelkirjak ja inimene Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on
väike kolmnurkne seljauim ja pisike osa kehast. Pringel ei ole eriti kiire ujuja, kuid võib saavutada kiiruse kuni 23 km/h. Jahipidamise ajal sukeldub ta tavaliselt 2060 meetri sügavusele, kuid on võimeline sukelduma ka kuni 200 meetri sügavusele. Pringlid kasutavad navigeerimiseks ja saagi otsimiseks sonarit (kajalokaatorit). Üks pringli hüüdnimedest, "seakala", tuleneb helist, mille ta pinnale õhku võtma tulles tekitab. See hääl meenutab aevastust või nohisemist. Loomult on pringel pelglik ning hoidub paatidest eemale, hüppates veest vaid harva välja. Seetõttu on teda raske vaadelda. Erinevalt delfiinidest ei hooli pringlid teiste hammasvaalaliste seltskonnast. Tavaliselt ei kogune nad suurtesse rühmadesse, vaid tegutsevad üksinda või väiksemate, 26 isendist koosnevate gruppidena. Mõnikord võib neid näha sukeldumiste vaheajal veepinnal lesimas. Ohud Pringlite arvukuse vähenemise põhjused on eriti Läänemerel mitmesugused. Veel 19.
annaabi.ee 
