võimupositsioone kindlustanud väejuhid. 60.–50. aastatel eKr tõusid esile Gnaeus Pompeius ja Gaius Julius Caesar. Mõnda aega olid nad liitlased, kuid 49. aastal eKr puhkes nende vahel kodusõda, kus Caesar peale jäi ja koondas seejärel enda kätte kogu võimu; 44. aastal eKr lasi ta end eluaegseks diktaatoriks kuulutada. Kuigi Caesar valitses leebelt ja püüdis nii lihtrahvast kui ka nobiliteeti uue võimuga lepitada, polnud suur osa aristokraatiast ainuvalitsusega rahul. Juba samal aastal tapsid ta senaatoritest vandenõulased. Taas puhkenud võitlustes said vabariiklased lüüa Caesari lähimalt poolehoidjalt Marcus Antoniuselt ning Caesari testamendiga pärijaks määratud õetütre pojalt ja ühtlasi kasupojalt Gaius Julius Caesar Octavianuselt. Nad jagasid omavahel riigi valitsemise nii, et selle lääneosa jäi Octavianuse ja idaosa Antoniuse võimu alla. Ent peagi algas nendegi
kinnitas Kleopatra troonile. Ise läks Väike-Aasiasse lühikesele võidukale retkele. Caesari diktatuur. 47 eKr oli Roomas tagasi ning 45 a-ks oli võitnud kõiki Pompeiuse toetajaid ning kogu Rooma oli tema valitsuse all. Caecari ametid: korduvalt konsul, eluaegne tribuunivõim, tsensor, vägede ülemjuhataja imperaator, pontifex maximus. 44.a tähtajatult diktaator. Hea valitseja: lepitas lihtrahvast ja nobiliteeti, arvukas seadusandlus, laiendas Rooma kodakondsust, toetas kultuuri, taastas Korintose ja Kartaago, korrastas maksussüteemi à suurendas riigi funktsioone, senaatorite arv 600à900. Juliuse kalender. 44 eKr moodustas rühm senaatoreid vabariigi päästmiseks vandenõu ja tapsid Caesari. 8. II triumviraat, Antoniuse ja Octavianuse vastuolud; Antonius ja Kleopatra; Actiumi lahing ja Octavianuse tõus kogu Rooma riigi valitsejaks. Roomas jäid domineerima Caesari toetajad Antonius ja Lepidus
Toimimine: Nobiilid tulid senatis kokku -> vormistatakse ettepanek -> pannakse hääletusele rahvakoosolekule -> magistraat kannab ettepaneku ette -> rahvas hääletab, rikastel ülekaal -> ettepanek läks pea alati läbi. Nobiliteet ei hõlmanud kõiki rikkaid roomlasi, nad olid lihtsalt poliitiliselt aktiivsed. Senat kaugendasid end kaubandususest ja ärist. Senaatorid sättisid enda rikkuse allikaks maavaldused, nad olid suurmaa valdajad. Väljaspool nobiliteeti olid muud rikkad ehk ratsanikud. Nad pärinesid kõige rikkamast klassist, kes pidi sõjaväes ratsanik olema. Nad on nö finantsaristokraat, nemad võisid äri teha. Rooma riigi laienemine. (Tuleb kindlasti juurde vaadata, ta ise ütles) 264 oli Esimene Puunia sõda. See oli nö totaalne pööre Rooma poliitikas, kuna seni olid nad Kartaagoga liitlased olnud. Esimene Puunia sõda oli võitlus Sitsiilia pärast. Selle sõja käigus hakis Rooma omale laevastiku
annaabi.ee 
