samanimelised... Punkt ja sirge tasandil Punkt on tasandil, kui ta asetseb selle tasandi mingil sirgel. Sirge on tasandil, 1)kui tema kaks punkti on sellel tasandil; 2)kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasanil asetseva sirgega. Tasandil asetsevate sirgete jälgpunktid on selle tasandi vastavatel jälgsirgetel- see lause on aluseks tasandi jälgede tuletamisel, sest tasandi kahe sirge jälgpunktid määravad selle tasandi jälgsirged. Tasandi nivoosirgeks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne ühe ekraaniga. (horisontaal h ll 1, frontaal f ll 2, profiilsirge r ll 3). Tasandi nivoossirge horisontaal h: üldasendilise tasandi horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega, pealtvaade aga on paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi nivoosirge frontaal f: üldasendilise tasandi frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega, eestvaade aga on paralleelne tasandi esijäljega. Tasandi langusjooned
30. Sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmine: 1) Paneme läbi antud sirge s abitasandi risti põhi- või esiekraaniga 2) Tuletame antud tasandi ja abitasandi lõikesirge 3) Leiame lõikesirge ja antud sirge lõikepunkti, mis ongi antud tasandi ja sirge lõikepunkt. 31. Lisaprojektsioonide saamise võtted: - Objekti pööramise võte (pöörend) ümber ekraani normaali või ümber nivoosirge - Sirgjoone muutmine eriasendiliseks. Üldasendiline sirge s muutub nivoosirgeks lisaekraani suhtes, kui lisaekraani telg võtta paralleelsena antud sirgega s. 32. Jooniseülesanne.
B s A B 1 P P Joon. 8 Joon. 9 2.2. Eriasendilised sirged Sirge on üldasendiline, kui ta pole paralleelne ühegi ekraaniga, vastasel korral on ta eriasendiline. Kui sirge on paralleelne mne ekraaniga vi asetseb sellel, siis nimetatakse sirget nivoosirgeks. Horisontaaliks nimetatakse sirget, mis on paralleelne phiekraaniga (joon. 10a) h || 1 ; h|| x. Iga horisontaal projekteerub phiekraanile telises pikkuses AB = AB Frontaaliks nimetatakse sirget, mis on paralleelne esiekraaniga (joon. 10b) f || 2 ; f || x. Iga frontaal projekteerub esiekraanile telises pikkuses AB = AB 6 A h B A
kasutamisega saab kasutades selleks jiilgpunktiP, ja sirgelvabalt sirget ja tasandit muuta eriasendiliseks jiirgmiselviisil. valitud punkti M, saamegi sirge ja tasandi kujutiste l6ikumiskohas l6ikepunkti kald- 1. Uldasendilinesirge muutub nivoosirgeks projektsiooni (Ll = s1 x 611). P6firdtoimingu abil lisaekraani suhtes, mis on v6etud mdirataksel6ikepunktipealt-ja eestvaade(L' paralleelsena antud sirgega. Selleks ja L") ldhtekaksvaatel. t6mmataksekaksvaatellisaekraanimddrav telg u paralleelseltsirge uhe kujutisega ( u l l s ' v 6 i u l l s" ). 2
Kui sirge on mingi ekraani suhtes risti või sellega paralleelne, siis nimetatakse teda eriasendiliseks sirgeks. Eriasendilist sirget, mis on ekraaniga risti, nimetatakse selle ekraani suhtes projekteerivaks sirgeks (sele 15). Sele 15. Projekteerivad sirged: sirge a – põhiekraani projekteeriv sirge; sirge b – esiekraani projektee- riv sirge; sirge c – külgekraani projekteeriv sirge Eriasendilist sirget, mis on mingi ekraaniga paralleelne, nimetatakse selle ekraani suhtes nivoosirgeks. Põhiekraani nivoosirget nime- tatakse horisontaalsirgeks, esiekraani nivoosirget fron- taalsirgeks, külgekraani ni- voosirget profiilsirgeks (sele 16). Sele 16. Nivoosirged: sirge f – frontaalsirge; sirge h – horisontaalsirge; sirge k – profiilsirge Sirglõigu originaalpikkuse leidmine tema projektsioonide järgi Kaksvaates on antud üldasendiline sirglõik AB (sele 17). Kumbki vaade pole pikkuselt võrdne sirglõiguga ruumis
annaabi.ee 
