Eesti sotsiolektide seisund
Karl Pajusalu
on hüpoteesinud (Pajusalu 1992), et endiste kohamurrete asemele on tulnud laiemad
keelelised areaalid, uued regionaalsed murded, kuid empiirilised uuringud selles osas
puuduvad. Samuti puuduavd korralikud uuringud selle kohta, millised sotsiolektid on
tulnud murrete asemele.
Teisalt on oluline sotsiolingvistiline probleem selles, mismoodi murre nivelleerub ja sureb?
Mis kaob enne ja mis pärast? Mis iseloomustab nivelleeruvat murret? Siin on olemas rida
küllalt universaalseid tendentse:
- vanade vormide hulk väheneb;
- kõige kiiremini taanduvad kitsalt levinud spetsiifilised murrakujooned, kauem säilivad
vastaval murdealal laiemalt levinud vormid (nt üldlõunaeestilised vormid);
- aktsent säilib kõige kauem. Üks põhjus on see, et kui eri rühmad suhtlevad omavahel, siis
püüavad nad loobuda sellistest erijoontest, mis takistavad vastastikust arusaamist. Need on
eelkõige sõnavaras ja grammatikas
annaabi.ee 
