. Kommunismi-idee puhul seda viga polnud. Põhirõhk oli tarbekaupade tootmisel. Sellegipoolest jäid marksistideühiskonnakäsitlusedliialthekülgseks, analüüsides eelkõige materiaalset tootmist, jättes kõrvale teised majandusega seotud inimtegevuse küljed. Paljude marksismi kriitikute meelest jäi nende majandusmudel utoopiliseks või ei suutnud ette näha ühiskonnas toimuvaid muutusi. Näiteks samastasid klassikalised marksismi järgijad õigluse nivelleeriva( kõrguslik mõõtmine) võrdsusega, mis pole reaalses elus teostatav ei majanduslikult ega ka sotsiaalselt. Paika pole pidanud ka marksistide hinnang töölisklassi järjest kasvavale osale ühiskonnas ja sellest tuletatud järeldus kogu kapitalistliku ühiskonnakorralduse lagunemise kohta. Laialdast kritiseerimist on leidnud Marxi lisaväärtusteooria, sest tollane primitiivne inimtööpõhine tööstuslik tootmisprotsess on tänapäeval asendunud teaduspõhiste tehnoloogiate põhiseks
Õhtu, su andidest hellub mu meel. .... Tinaselt helendab lomp nagu kaev... Murelik laul-vene valu ja vaev. 4.2 Revolutsioonid Uue ilme võtab Jessenini luule pärats revolutsioone, tema värsidesse ilmub filosoofiline element. Veebruari-ja Oktoobrirevolutsioonile elab ta kaasa, kuid omamoodi-nagu talupoeg. Seepärast hakkavdki tema luules järgnevatel aastatel kõlama süngemad noodid: kurbus hukule määratud külaidülli pärast, hirm hingetu linna ja tehnika nivelleeriva mõju eest. Ta teadis, et revolutsioon muudab oluliselt vene külaelu: rikub inimeste hrmoonilise suhte loodusega. Ta püüdis aru saada uuendustest, kuid ei armastanud "mailmi" ja "rauda", mis koos muutustega olid küladesse tunginud.Luuletajal oli valus vaadata "vana hea venemaa" hukkumist, sajandite pikkuse patriarhaarse eluviisi lõhkumist. Jessenini siiras soov nõukogude võimu toetada sattus teravasse vastuollu tema talupoegliku mõtteviisiga
10 1914. aastal. Paraku algas koheselt I maailmasõda ning Strasbourgi Ülikooli auditooriumid kohandati ümber haiglapalatiteks. Sõja lõppu Simmel ega Durkheim ei näinudki. Ka Simmeli käsitluses on eriline koht indiviidide rahaühiskonnaga kohandumise analüüsil. Aneemiale lähedase kontseptsioonina kirjeldab ta blasé'd, mis kujuneb suurlinna elanikeis nivelleeriva reaktsioonina kõigele, mis nõuab nende tähelepanu. Simmel näeb blasé'd omalaadse ego kaitsemehhanismina, mis on väärtuste omistamise täielikult delegeerinud rahale. Samalaadne muutus toimub suhetes ajaga5, kus loomulikke protsesse asendab range fikseeritus. Simmel loob oma väidete kinnituseks kuulsa hüpoteesi, kus kõik Berliini kellad liiguvad ühe tunni ulatuses suvalises suunas, tuues suurlinnas kaasa totaalse kaose vallandumise.
võimalikest eksisteerimisviisidest autorit edaspidigi paelunud ning komplitseeritumat kunstilist lahendust looma õhutanud, miks muidu on ta sellele probleemile üles ehitanud veel terve näidendi «Jälle häda mõistuse pärast». «Reekviemis» tundub küll, et autor on Jakobiga lõpparve teinud -- reaalse elu survel peab objektiivsete seaduste diktaadile alluma ka tema. Ometi aimub Jakobis individuaalse vabaduse, tahte ja soovide absolutiseerimist, temas on omamoodi mässu kõike nivelleeriva determineerituse vastu. Jakobi näol võiks tegu olla isiksuse eneseteostusega, mida sellisena ei koge ei Ruuben Iilime ega Aarne, kui Jakob poleks autori poolt nii naeruväärsena ja kohtlasena antud, et ka tema kuulutatud ideed omandavad ebatõsise värvingu. Ent sisuliselt on tal ju mõneski asjas õigus. Ajastu hullusele katsub ta vastu panna oma ilusa maailma, püüab mitte alluda nivelleerivale üleüldisusele, Ruuben ja Aarne aga alluvad, olgugi et vastutahtmist
tuumteoseid. Väheldase kogu üheksas novellis on nõukogude tegelikkuse pinnalt väljakasvatatud situatsioonidele vajutatud groteski ja absurdsuse pitser. Kogu südamikku moodustavates novellides produtseerib absurdi tegelase ebatavaline ja/või ettearvamatu käitumine, mis viib sotsiaalse masinavärgi tasakaalust välja. Kuivõrd novellid on ankurdatud kaasaja reaalides, saab neid lugeda poliitilise tähendusega paraboolidena, mille teravik on suunatud inimest nivelleeriva ja manipuleeriva süsteemi vastu. Valtoni looming haakub ses suhtes Kesk-Euroopa absurdikirjandusega(S.Mrozek jt). Mitmes novellis tekitab kummastust tegevuse vstuolu tegevuskoha ja sellega seotud kokkuleppeliste reeglitega, n-ö kohatu käitumine. ,,Salmonellas" hakkab patsient nakkushaiglas juurutama töökollektiivile obligatoorset poliitilist propagandat; novellis ,,Rohelise seljakotiga mees" tekitab ametnikes paanikat valjusti ettelugemine jaamahoones kui avalikus kohas
probleem, et koolijuhid peavad isegi suvevaheajal ministeeriumile sel teemal kirju kirjutama. 3.3 Tähelepanu andekatele 2.06.2006 Viire Sepp Äsja valminud strateegia "Teadmistepõhine Eesti 20072013" ellurakendamine sõltub suuresti sellest, mida tehakse või, paraku, sagedasti ei tehta andekate noorte arengu heaks üldhariduskoolis. Eesti koolinoorte aineolümpiaadidest osavõtnutega tehtud küsitlused osutavad rahulolematusele nivelleeriva ja "halli massi" kujundava õppesüsteemi suhtes. Tihti ei paku koolide õppe- ja ainekavad andekatele õpilastele piisavalt intellektuaalseid väljakutseid, andekad lapsed jäetakse ainetunnis sageli omapead, sest "nemad saavad niikuinii hakkama". Õpetajate ja koolijuhtide hulgas tehtud küsitlustest nähtub, et nendegi seas käibivad üldlevinud stereotüübid ja müüdid. Üsna levinud on ettekujutus andekast lapsest