mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud. h AB = i - b H i = H A + i H B = H A + h AB H B = Hi -b . Võimaluse korral välditakse otsast nivelleerimist. 3. Liht- ja liitnivelleerimine Lihtnivelleerimise korral on nivelleeritakse ühest ainsast jaamast. Kuid tihti on punktidevaheline kaugus liiga suur ühest jaamast nivelleerimiseks või puudub nähtavus. Sel juhul rajatakse järjest mitu nivelleerimisjaama ja tegu on liitnivelleerimisega. Täpsematel mõõtmistel nõutakse, et jaamu oleks paarisarv. Kahe jaama vahelised ühised punktid on sidepunktid. Igas jaamas arvutatakse kõrguskasvud. Kui sidepunktide absoluutkõrguseid ei ole vaja arvutada, siis valitakse need punktid suvaliselt, vaiu maasse
elimineerimiseks 58. Liht- ja liitnivelleerimine 59. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid üheküljeliste lattidega nivelleerimisel 60. Vigade avastamise ja elimineerimise meetodid kaheküljeliste lattidega nivelleerimisel 61. Nivelleerimise väliraamatu kontroll 62. Riiklikud kõrgusvõrgud ja nende lähtepunkt. Reeperid. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine 64. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine Kahe naaberpunkti vahelist osa nimetatakse sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Lahtist nivelleerimiskäiku kasutatakse liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. · Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa: hprakt = h1 + h2 + ... + hn ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + li). · Kuna käik algab ja lõpeb erinevatel reeperitel, siis hteor = HRpB HRpA. · Leitakse sulgemisviga f = h - h Lubatud sulgemisviga f h =±50 L
Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 37. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga
· Arvutatakse H1 = A1 B1 H2 = A2 B2 Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2 Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta) Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud. 37. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga
Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 63. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa hprakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + ... + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt hteor lub fh = ±50l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga
Põhjareeper asetatakse geoloogiliselt kindla aluspõhja sisse, vähemalt 6m sügavusele. Põhjareeperi lähedusse paigaldatakse fundamentaalreeper. Põhjareeper tähistatakse asulates metallkaanega kaetud betoonrakkega, mis jäb maapinnaga tasa, maal – tunnusplaadi, kupitsa ja tunnuspostiga. 60. Kinnise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kahe naaberpunkti vahelist osa nimet. sektsiooniks. Iga sektsioon nivelleeritakse liitnivelleerimisega. Arvutatakse iga sektsiooni kohta tema kõrguskasvude summa ∑h prakt ja määratakse sektsiooni käigu pikkus (L = l1 + l2 + … + ln). Kuna käik algab ja lõpeb samal reeperil, siis ∑hteor = 0. Leitakse sulgemisviga fh = hprakt – hteor lub fh = ±50√l mm. Kui ei tule välja, siis peab andmeid kontrollima. Tuleb jälgida et kõik sektsioonid oleksid nivelleeritud samas suunas (päri- või vastupäeva). Kõrguskasv tuleb vastasmärgiga
m, III klassi puhul kuni 70 m. Jaamas võib viseerimiskiirte erinevuseks olla kuni 0,5 m, III klassi puhul kuni 1 m. Sektsioonis võib III klassi tööde juures õlgade pikkuste summaks olla kuni 3 m, I klassi puhul aga kuni 1 m. 2. Millised kõrgtäpse nivelleerimise metoodika võtted vajaksid Teie jaoks täiendavat selgitamist? Natuke on arusaamatu punkt 8.2.4. Mida selline toiming annab? 8.2.4 Sektsioonid käigus nivelleeritakse muutuva suunaga esimene sektsioon käigu suunas (suund A), teine sektsioon käigule vastupidises suunas (suund B), kolmas sektsioon jälle käigu suunas (suund A) jne. 3. Millised mõisted loetud metoodika osas vajaksid Teie jaoks eelnevat defineerimist? Nivelliiri pikksilma bisektor? Kas see on niitristku vertikaal- ja horisontaalniidi ristumiskoht?
Järgmiseks pööratakse pikksilm tagumise lati poole, pööratakse ka tagumisel latil punane külg, seatakse elevat-sioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem apunane. Seejärel arvutatakse kõrguskasvud. hm=am-bm >5 mm (erinevus võib olla kuni 5 mm) hp=ap-bp Ja seejärel arvutatakse keskmine: hkeskmine=hm+hp/2. Alles pärast arvutusi võib nivelliiri üles võtta ja edasi liikuda. Kui lisaks sidepunktidele tuleb nivelleerida ka vahepunkte, siis need nivelleeritakse peale kõrguskasvu ja ainult lati musta külje peale. 15.Nivelleerimiskäigud. Lihtnivelleerimine. Liitnivelleerimine. Tavaliselt on vaja määrata korraga mitmete punktide kõrgusi ja sellisel juhul nende punktide vahele rajatakse nivelleerimiskäigud. Riigi territooriumil on riiklik kõrguseline põhivõrk milliste punktid on maastikul kapitaalselt kindlustatud ja nende punktide kõrgused on määratud Balti mere pinnast lähtudes suure täpsusega. Selliseid kindel punkte nim. Reeperiteks
tuleb need määrata geodeetilise põhivõrgu punktide suhtes ning kindlustada maa- ja numbrivaiadega. Maavai on 30- 50 cm pikkune ja 5-8 cm jämedune puidust vai, mis lüüakse maapinnaga tasa. Maavaia keskele lüüakse nael, mis tähistab punkti tsentrit. Maavaia kõrvale lüüakse numbrivai, millele märgitakse piketi number. Numbrivai peaks jääma vähemalt poole meetri ulatuses maa peale. Peale trassi põhipunktide märkimist rajatakse nende põhjal teodoliitkäigud ning nivelleeritakse need. Piki trassi oleks soovitatav paari kilomeetri järel paigaldada ajutised reeperid, mis peavad asuma väljaspool tee ehitusega kaasnevate mullatööde tsooni. Iga paigaldatud ja kindlustatud reeperi kohta koostada abriss, millel näidata reeperi asukoht piketaaži ja lähedal olevate objektide suhtes. Ajutiste reeperitena võib kasutada kohalikke objekte või maavaiu. 4. Teede teostusmõõdistamine ja selle põhjal koostatav dokumentatsioon.
riiklikus ühtses koordinaatide süsteemis. Tiheduspunktide vahele rajatakse polügonomeetrilised käigud, mis ka kuskil sõlmpunktis lõikuvad. Selle süsteemi vead on m=+-1,5 m(d)= +-2..3 mm km kohta. Riiklik kõrgusvõrk on geodeetiliste punktide (reeperid ja kõrgusmärgid) võrk, milledele on määratud kõrgused I, II ja III klassi nivelleerimisega nivoopinna suhtes. Kõrguselise võrgu moodustavad reeperid. Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süstem BK-77, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allpool külmimispiiri- ca 1,5 m; kõvale aluspõhjalne, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maa-ameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega
7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad
7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad
kindelpunktide koordinaadid. Nüüdseks on rajatud uus tugipunktide võrk, kus koordinaadid on riiklikus ühtses koordinaatide süsteemis. Tiheduspunktide vahele rajatakse polügonomeetrilised käigud, mis ka kuskil sõlmpunktis ka ' lõikuvad. Selle süsteemi vead on m =±1,5 ' ' md =±2..3 mm Kõrguselise võrgu moodustavad reeperid. Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süsteem, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allapool külmumispiiri ca 1,5 m; kõvale aluspõhjale, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega
2 Hüdrostaatiline nivelleerimine - Punktide omavaheline kõrguslik erinevus määratakse ühendatud anumates vedeliku nivootasapinnast lähtudes. 8. Nimeta milliseid nivelleerimiskäike kasutatakse ja kirjelda käigu arvutuse põhimõtet (mis järjekorras arvutus toimub ning mis on erinevus käigu arvutuses). Kahe reeperi A ja C vahele rajatud käik punkti B leidmiseks. Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa ( h pr ) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega. Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseksnivelleeritakse edasi-tagasi. Töö vastab nõutavale täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fh f h lub 9. Mis on plaan, kaart ja profiil? Plaan maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis.
terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele. 35. Nivelleerimiskäigud; nivelleerimistulemuste kontroll. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b). Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik: nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa peab võrduma mõlema otsa reeperi A ja C kõrguste vahega. Töö vastab nõuetele, kui on rahuldatud tingimus, et sidumatus on väiksem või võrdne lubatud veaga. Kinnine nivelleerimiskäik: nivelleeritakse edasi- ja tagasisuunas. Kõigi kõrguskasvude praktiline summa peaks võrduma nulliga. II osa 1. Mis on teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja
11. TABEL 12. Pinna nivelleerimist võib teha magistraalide, ruutude ja paralleeljoonte viisiga. Magistraalide viisi kasutatakse reljeefse, kinnise maastiku korral. Ruutude viisi kasutatakse avatud tasase reljeefi korral, kui on tarvis näidata selle detaile. Paralleeljoonte viisi kasutatakse kinnise maastiku puhul, väikese kaldega aladel, mis on kaetud metsa või põõsastega (piiratud nähtavus); ka kaevanduste nivelleerimisel. 13. Maa-ala nivelleeritakse nii, et moodustuks kinnine käik. Võetakse lugemid võimalikult paljudesse punktidesse. Igast punktist võetakse lugemid sidepunktidele lati musta ja punase poole järgi, vahepiunktidele ainult musta poole järgi. Lugemid kantakse väliraamatusse. Lugemite järgi arvutatakse kõrguskasvud. Tagasivaadete summa, edasivaadete summa, kõrguskasvude summa ja keskmiste kõrguskasvude summa järgi teostatakse lehekülje kontroll . Leitakse käigu sulgemisviga. Instrumendi horisondi
· Potentseerivad oluliselt diureetikumide toimet. Kôige enam on AKE-inhibiitoreid kasutatud koos tiasiiddiuteetikumidega (hüdroklorotiasiidi e. hüpotiasiidiga). Praktiliselt kôik selle grupi ravimid on saadaval ka kombinatsioonpreparaatidena diureetikumidega, kusjuures hüdroklorotiasiidi annus neis on suhteliselt väike. Selline kombinatsioon on eriti hea, kuna diureetikumi poolt pôhjustatud hüpokaleemia nivelleeritakse AKE-inhibiitori kaaliumipeeglit tôstva toimega. · Ei soovitata AKE-inhibiitoreid kombineerida kaaliumi säilitavate diureetikumidega (spironolaktoon, triamtereen), kuna vôib tekkida ohtlik hüperkaleemia · Ei kombineerimine teiste vasodilataatoritega. · Mittesteroidsed pôletikuvastased preparaadid pärsivad AKE-inhibiitorite antihüpertensiivset toimet. · Antatsiidid võivad vähendada AKE-inhibiitorite biosaadavust Kôrvaltoimed
kõrgused. Nivelleerimiskäigud projekteeritakse võimalusel mööda teid, metsasihte, vältides mägesid-orge, põõsastikke ja muid takistusi. Käigu pikkus peaks olema võimalikult lühike. Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised. Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa (hpr) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega hteor=HRpC - HRpA Sidumatus fh=hpr - hteor Töö vastab tehnilise nivelleerimise täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fhfh lub fh lub = +/- 50 mm korda ruutjuur käigu pikkusest kilomeetrites vastus on mm-tes Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi-tagasi so kinnine käik
annaabi.ee 
