o III klass (8 mm/km) kohalikud võrgud o Tehniline (2050 mm/km) mõõdistamisvõrgud (kõrgused peavad olema täpsusega 1/10 horisontaalide lõikevahest) Trigonomeetriline kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud Hüdrostaatiline riiklikud võrgud, ehitus Baromeetriline projekteerimise eeltööd GPS + geoidi mudel võrgud, topograafiline mõõdistamine 6. 6.1. Kuidas liigitatakse nivelliire ja kuidas nivelleerimislatte? Nivelliir o Kõrgtäpsed (±0,5 mm/km) o Täpsed (±3 mm/km) o Tehnilised (±10 mm/km) o Silindrilise vesiloodiga (elevatsioonikruviga) o Kompensaatoriga o Optilised o Elektroonilised Nivelleerimislatid (2 tk) o Jäigad o Liigendiga o Teleskoop o Cm või mm jaotistega o Koodjaotistega 6.2
1)täidetud 2)täidetud 3)täidetud lugem tagasivaade edasivaade h hs I 1485 1505 -20 1532 1551 -19 -20 II 1510 1531 -21 14.Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. TÖÖDE JÄRJEKORD NIVELLEERIMISE JAAMAS sõltub kasutatavatest lattidest ja nivelleerimise klassist. Võib kasutada kas ühe või kahe küljelisi nivelleerimislatte. Kaasajal kasutatakse järjest rohkem üheküljelisi teleskoopilisi 4m pikkusi nivelleerimislatte. 6 1.Nivelliir seatakse üles kahe lati vahele ja soovitavalt niimoodi, et vaatekiirte pikkused tagumise ja esimese latini oleksid võrdsed. Seejärel seatakse jalakruvidega keskele ümmarguse vesiloodi mull. 2.Viseeritakse tagumisele latile, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ning tehakse lugem a1
nivelleerimisel jälgiti järgmisi põhimõtteid: - käigud nivelleeriti edasi - tagasi suunas; - sektsioonis oli paarisarv jaamu; - sektsiooni nivelleerimisel vastassuunas vahetati lattide asukohad, st. reeperile asetati teine latt; - nivelleerimisel kasutati jäika, mittemuudetava pikkusega jalgadega puitstatiivi; - sidepunktidel kasutati lattide alustena metallvaiu ja asfaldinaelu; - enne mõõtmiste algust hoiti nivelliiri ja nivelleerimislatte välistemperatuuriga kohanemiseks töötemperatuuril; - nivelliiri horisonteerimisel jaamas suunati pikksilm alati nn "esimese" latihoidja poole; - nivelleerimislattide vertikaalasendis hoidmiseks kasutati tugikeppe; - nivelliiri ja lattide vaheline vahekaugus (õlg) oli üldjuhul kuni 40 m, erandolukordades (teede, tänavate, veekogude ületamisel) kuni 70 m; - viseerimiskiire minimaalne kõrgus maapinnast oli 0,3 m;
juhuslikest nivelleerimisvigadest. Kui samale punktile asetatud lati punase ja musta poole lugemite vahe erineb varem määratud väärtusest rohkem kui lubatud, võetakse lugemid uuesti. Detsimeetrite numbrilised väärtused on kirjutatud latile õigetpidi või ümberpööratult, sõltuvalt nivelliiri pikksilmas saadavast kujutisest. Kui nivelliiriga pikksilm annab õige kujutise, siis võetakse tööks selle nivelliiriga ka õigetpidi kirjutatud numbritega latt. Kontrollimine: Nivelleerimislatte on vaja kontrollida nii enne kui ka pärast välitöid. Latte kontrollitakse kameraalselt kontrolljoonlaua (Genfi joonlaua) või kompareeritud terasruleti abil ja väljas nivelliiri abil. Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt rõhtsale alusele, tõmmatakse terava pliiatsiga väikese kolmnurga abil iga detsimeeterjaotise lõpu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega
annaabi.ee 
