ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades tagasivaatest edasivaate. Kõrguskasvu ära kasutades saab omakorda arvutada punkti kõrguse, lahutades teadaolevast kõrgusest kõrguskasvu. Mõõtsime üle laudade punktid, sel korral keskmise rea omad, kuna aknapoole rida, ,mille järgi koostasime praktikum nr.6-e, jäi nivelliirile liialt lähedale. Võtsime igast laua nurgast nivelleerimislati väärtused (kokku punkte 9), mille panime kirja vahevaatena. Seejärel arvutasime instrum. horisondi. H i = punkti kõrgus + edasivaade ehk H i = H p + t, seejärel saame arvutada intrum.hor.-i: H i1 = H i vv
Kontrolliks asetati 15 m vahega 2 konna ning vastavalt Näbaueri meetodi eeskirjale võeti mõlemale latile lugemid mõlemast otsast (instrument 15 m esimesest konnast). Kolme kontrolli tulemusena saadud c väärtused olid järgnevad: c1=-11,7’, c2=+6,7’’ ja c3=-11,7’’. Nagu näha, siis tulemused ei vasta nõuetele, kuid uueks parandiks sisestati instrumenti c=-11,7’’. Ülesanne 3. Lati ümarvesiloodi kontrollimine. Nivelleerimislati ümarvesiloodi kontrollimiseks seati latt konnale sellisele kaugusele instrumendist, et enamus latist oleks nivelliiri vaateväljas. Latt seati esiküljega nivelliiri poole ning lati ümarvesiloodi järgi horisontaalseks. Seejärel keerati nivelliiri vertikaalniit lati ühe servaga paralleelseks. Juhul kui vertikaalniit ei olnud täies ulatuses lati servaga paralleelne, siis kallutas latihoidja latti nii palju, et vetikaalniit ja lati serv oleksid paralleelsed
niitristiku kese asub punktis Z): 1.kompensaatorid, mis liigituvad niitristikut asendist Z asendisse Z0; 2.kompensaatorid, mis muudavad horisontaalse kiire suunda punktis m nii, et see läheks läbi punktis Z asuva niitristiku keskme; 3.kompensaatorid, mis nihutavad horisontaalset kiirt paralleelselt suuruse Z 0Z võrra, nii et see läheks läbi punktis Z asuva niitristiku keskme. 49) Kuidas kontrollitakse nivelleerimislati läbipainet? lati vesiloodi? –lati talla tasasust? Lati läbipainde määramiseks asetatakse ta horisontaalselt külgservale ja pingutatakse peenike niit lati esiserva otste vahele. Läbipainet mõõdetakse millimeeterjaotistega joonlaua abil latijaotiste 02, 30 ja 58 kohal (st. vastavalt a 1, a2 ja a3) ja arvutatakse valemiga f = a2 – 0,5(a1 + a3). Tulemus ei tohi ületada 5mm
Arvutame igas mulli asendis saadud lugemitest kõrguskasvu. Seega saame joonele viis kõrguskasvu, h1 , h2 , h3 , h4 ja h5 , vastavalt mulli 1., 2., 3., 4. ja 5. asendis. Nüüd võrreldakse vesiloodi mulli kaldasendis saadud keskmiste kõrguskasvude h2 ... h5 erinevust vesiloodi mulli keskasendis saadud keskmise kõrguskasvuga h 1 , erinevus ei või ületada tehnilisel nivelleerimisel 5 mm, siis on nõue täidetud. Nivelleerimislati kontrollimine: Nivelleerimislatte on vaja kontrollida nii enne kui ka pärast välitöid. Latte kontrollitakse kameraalselt kontrolljoonlaua (Genfi joonlaud) või kompareeritud terasruleti abil ja väljas niveliiri abil. Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. (lk 45. pikem tekst kõige kohta). Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet
suhteline kõrgus on määratud geodeetilise nivelleerimisega. Kõrgus määratakse reeperi pea kõige kõrgemale punktile. Eristatakse püsi- ja ajutisi reepereid. Püsireeperid paigaldatakse ehitiste vundamenti või pinnasesse. Need moodustavad koos seinareeperitega riikliku nivelleerimisvõrgu ja on ajutiste reeperite ja muude maapinnapunktide kõrguste määramisel lähtepunktiks. Reeper peab olema paigaldatud sellisesse kohta, kus sellele saab paigutada püstloodis 3-4 meetrise nivelleerimislati. Iga reeperi kohta koostatakse vastav reeperi kaart, kuhu märgitakse reeperi number ja tüüp, paigaldamise aasta, kaardilehe nomenklatuur ja reeperi koordinaadid, käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geograafiline iseloomustus. Kaardi pööredel kantakse reeperi foto ja asukoha abtiss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused sentimeetri täpsusega.
Kõrgus määratakse reeperi pea kõige kõrgemale punktile. Eristatakse püsi- ja ajutisi reepereid. Püsireeperid paigaldatakse ehitiste vundamenti või pinnasesse. Need moodustavad koos seinareeperitega riikliku nivelleerimisvõrgu ja on ajutiste reeperite ja muude maapinnapunktide kõrguste määramisel lähtepunktiks. Reeper peab olema paigaldatud sellisesse kohta, kus sellele saab paigutada püstloodis 3-4 meetrise nivelleerimislati. Iga reeperi kohta koostatakse vastav reeperi kaart, kuhu märgitakse reeperi number ja tüüp, paigaldamise aasta, kaardilehe nomenklatuur ja reeperi koordinaadid, käigu nimetus, asukoha kirjeldus ja pinnase geograafiline iseloomustus. Kaardi pööredel kantakse reeperi foto ja asukoha abtiss, kus näidatakse kohalike püsiobjektideni mõõdetud kaugused sentimeetri täpsusega. Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode
annaabi.ee 
