Kõrgtäpne nivelleerimine Lugege läbi "Kõrgusvõrgu rekonstrueerimise ja nivelleerimise juhendi" 8. ptk. "Nivelleerimise metoodika". Vastake alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Kõrgtäpse nivelleerimise metoodika". 1. Millised on Teie arvates peamised erinevused kõrgtäpse nivelleerimise metoodikas võrreldes 3. klassi (või tehnilise) nivelleerimise metoodikaga? Üheks erinevuseks on see, et nivelleerimiskäik algab ja lõpeb fundamentaalreeperil. Samuti kulgevad kõrgtäpse nivelleerimise puhul käigud mööda maanteid, erandina ka mööda raudteid. III klassi nivelleerimise puhul võib kasutada ka kohalikke teid. Sidepunktides kasutatakse kõrgtäpse nivelleerimise puhul lati alustena metallvaiu ( 1620 mm, L = 400 mm). III klassi puhul kasutatakse ka ,,konni". Lisaks ei tohi I klassi
ajal? Milliseid konfiguratsiooni muutuseid täheldate teise (1950-1969) ja kolmanda (1970-1996) kordusnivelleerimisega võrreldes? Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni. Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23 (kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km. 1936. a hakati arendama täpse nivelleerimise võrku (728 km), mis rajati kõrgtäpse nivelleerimise polügoonide sisse. Kolmanda nivelleerimise käigus teostati lisaks põhikäikudele (mandril 6 ja saartel 2 polügooni) nivelleerimisi ka maapinna lokaalsete liikumiste uurimiseks geodünaamilistel polügoonidel (ca 550 km). 2. Milline oli nivelleerimise metoodika esimese kordusnivelleerimise perioodil? Nivelleerimisel kasutati optilise mikromeetriga täppisnivelliire Zwiss III ja Zeiss A.
Lähtepunktide kõrgused on HA=34,286 m ja HB= 41,522 m. Koostada mõõtmistulemuste võrrandid ja maatriksid ning leida tundmatute punktide kõrgused ja standardhälbed ning mõõtmistulemuste parandid vähimruutude meetodil. Koostada tasandustulemuste koondtabel(Tabel 10). Tabel 1.Nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Vastavalt lähteandmetele koostame parameetrilised võrandid geomeetrilise v nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1 H2-H1=3,243+v2 H3-H2=-3,797+v3 HB-H3=5,608+v4 1 Järgnevalt leiame mõõtmistulemuste kaalud w= r , kus r on reeperite vahekaugus nivelleerimiskäigus. Leitud kaaludest moodustame kaalumaatriksi W (Tabel 2). Tabel 2. Kaalumaatriks W. 0
Algselt plaaniti, uue võrgu nivelleerimistööd võtavad aega 5 aastat, kuid sellega läks aasta kauem. Viidi läbi olemasolevate märkide ülevaatus ja korrastustööd (värvimised, katteluukide asendamised jne). Lisaks seoti Eesti kõrgusvõrk Läti kõrgusvõrguga. Hiiumaa nivelleerimiskäigu puhul kasutati uue käigu rajamise asemel vana. Uue kõrgusvõrgu puhul leidis rakendust Rapla-Laiküla, Türi-Tapa ja Rõngu-Võru nivelleerimiskäikude kasutamine. Joonistest lähtudes ei ole uue nivelleerimise puhul käiku Lelle-Pärnu, küll aga on täiendav käik Oiu-Rõngu lõigul. 2. Milliseid kõrgusvõrgu konfiguratsiooni muutuseid täheldate varasemate kordusnivelleerimiste konfiguratsioonidega võrreldes? Uus võrk projekteeriti käikude süsteemina, mis moodustab 11 suuremat polügooni mandril ja saartel. Lisaks 9 väiksemat polügooni mandri äärealadel. Uue võrgu projekteeritud nivelleerimiskäikudesse kuulub 2264 märki. Käikude üldpikkus on 2925
Praktikum nr. 5. Tutvumine digitaalnivelliiriga Trimble DiNi. Nivelliiri ja lattide kontrollimine Vastavalt I, II ja III klassi nivelleerimise eeskirjale tuleb II klassi nivelleerimise puhul järgida nõudeid, mis on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Instumenti sisestatavad II klassi nivelleerimise nõuded Ülesanne 2. Kontrolli nivelliiri ümarvesiloodi ja nivelliiri peanõuet nivelliiri kasutusjuhendi ptk 8 lk 128-139 kohaselt. a) Nivelliiri ümarvesiloodi kontrollimiseks loodisime instrumendi ühes asendis ning seejärel pöörasime seda 180 ° . Ümarvesiloodi mull jäi samasse asendisse ning sellega on see nõue täidetud. b) Nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga c’’
Laboratoorne töö nr. 7 Nivelleerimine Nivelleerimise ehk kõrguskasvu mõõtmisel on olulised ilmastikutingimused. Kõige paremad tulemused saab just pilvise ilmaga, kuna näiteks kuuma ilmaga kipub õhk virvendama. Nivelleerimisel kasutatakse nivelliiri, mille kõige iseloomulikum omadus on, et nivelliiri pikkasilma üles-alla ei saa liigutada. Määrasime keskelt nivelleerimise meetodil kahe punkti vahelise kõrguskasvu. Nivelliir paigutatakse nende punktide vahele, mille kõrguskasvu tahtsime määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada
Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused Geodeetiline kõrgus h on punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. Geodeetilised kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel referentsellipsoid GRS-80, mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega. Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne sentimeetri täpsusega
Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7. Milliseid nivelleerimise viise kasutatakse ja mis on erinevate nivelleerimise viiside erinevus? Geomeetriline ehk lihtnivelleerimine Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites (viseerimiskiire absoluutset horisontaalsust ei nõutagi). Otsastnivelleerimine Liitnivelleerimine juhul kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik
4)Kantakse plaanile lati punktid ja situatsioon ning kirjutatakse nende punktide kõrvale arvutustega saadud kõrgused. Punktide numbreid plaanile ei kirjutata. 5)Konstrueeritakse horisontaalid etteantud lõike vahega. Horisontaalid konstrueeritakse analoogiliselt pinna nivelleerimisele ainult selle vahega, et lati punktide võrgust moodustatakse kolmnurgad mitte ruudud. Lisaks tuleb interpoleerida ka piki skeletijooni. Plaan vormistatakse analoogiliselt pinna nivelleerimise plaanile. Kaasajal tehakse tahhümeetrilist mõõdistamist elektrontahhümeetriga mis mõõdistamise käigus on võimelised välja arvutama kõigi sihtpunktide 3 koordinaati(x; y; h). Elektron tahhümeetrid mõõdavad kaugused väga täpselt ja seetõttu on kõrguskasvud täpsemad ning töö läheb kiiresti. Plaani valmistamine toimub automaatselt arvuti ja plotteri abil. 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus
Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv
a süsteemis geomeetrilise nivelleerimisega saadud kõrguskasvudest. Lähtereeperitena kasutati kaheksat (8) II klassi reeperit ja kaheksat (8) III klassi reeperit. 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamiseks geodeetiliste märkide ehitustööd teostasid AS K&H geodeesiabüroo ja AS PLANSERK töögrupid ajavahemikul november...detsember 2005 ja remonditööd ajavahemikul aprill...mai 2006. Polügonomeetria mõõtmised ja geomeetrilise nivelleerimise teostasid AS K&H geodeesiabüroo, AS PLANSERK ja OÜ GeoMetria töögrupid ajavahemikul jaanuar...aprill 2006. Mõõtmisandmete matemaatilise töötluse, tasandusarvutused ja transformeerimise teostas AS PLANSERK ajavahemikul märts...aprill 2006. Geomeerilisel nivelleerimisel kasutati digitaalnivelliiri TRIMBLE DiNi 12. Kohaliku põhivõrgu 2. järgu polügonomeetria mõõtmistel kasutati elektrontahhümeetreid NIKON DTM-750, NIKON DTM-850, LEICA TC 1800 ja TRIMBLE 5601 DR. 2
6, 7, 8- kapi kõrgus 9- põranda kõrgus klassi taga Joonis 2. Klassi skeem 2. Praktikum 2.1.Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutamine Nivelleerimiskäik algab reeperist 590, mille kõrgus on 15,790 ning lõpeb reeperis 9003, mille kõrgus on 15,595 (vt Joonis 3). Nivelleerimise tulemusena on vaja leida punkti 346 kõrgus. Nivelleerimine toimub liitnivelleerimisega, maksimaalne õla pikkus võib olla 75 m. Nivelleerida tuleb instrumendi kahe horisondi meetodil. Latilugemid kanda nivelleerimiskäigu tabelisse. Järgmisesse jaama võib liikuda kui kõrguskasvude vahe ei ületa 5 mm. Joonis 3. Nivelleerimiskäigu kulgemise suund 6. Praktika. Elektrontahhümeetriga mõõdetud kinnine käik ja arvutus
diagonaalkäik. Hoonestatud või osaliselt hoonestatud maatüki mõõdistamisel on sobivaim ekkermõõdistamine. Ekker peab olema hoolikalt justeeritud. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: o Ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse üheaegselt joone mõlemas otspunktis ( kahe teodoliidiga mõõtmine);
kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nim trigonomeetriliseks nivelleerimiseks. 40. Trigonomeetriline nivelleerimine. Trigonomeetrilist ehk kaldkiirtega nivelleerimist kasutatakse kõrguskasvude määramiseks mägisel maastikul, kui maapinna kalded on suured, ligipääsmatute punktide kõrguste määramisel, kõrguskasvude määramiseks suurte vahemaade puhul. Selle täpsus on mitu korda väiksem geomeetrilise nivelleerimise täpsusest. Suuremate kauguste puhul on tarvis arvesse võtta Maa kumeruse ja refraktsiooni mõju. Kõrguskasvude määramisel trigonomeetrilise nivelleerimisega kasutatakse põhiliselt kolme viisi: o Ühest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiire kaldenurk mõõdetakse joone ühes punktis; o Kahest otsast nivelleerimist, kui viseerimiskiirte kaldenurk mõõdetakse
LABORATOORNE TÖÖ nr. 6 "Pinnanivelleerimine" Ülesanne. Lähtudes nivelleerimise väliskeemil toodud mõõtmisandmetest, kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m. Skeemil toodud lati lugemid on saadud ühest nivelliiri seisust X, lati seisupunktide vahega 40x40 m ruutvõrgus. Punkti A kõrgus on 63,994 m. Puuduvad andmed on tabelis 1. Algandmed variandile 11 Punkti nr Latilugem A 1126 2 1210 3 1670
Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. 1)täidetud 2)täidetud 3)täidetud lugem tagasivaade edasivaade h hs I 1485 1505 -20 1532 1551 -19 -20 II 1510 1531 -21 14.Tööde järjekord geomeetrilise nivelleerimise jaamas. TÖÖDE JÄRJEKORD NIVELLEERIMISE JAAMAS sõltub kasutatavatest lattidest ja nivelleerimise klassist. Võib kasutada kas ühe või kahe küljelisi nivelleerimislatte. Kaasajal kasutatakse järjest rohkem üheküljelisi teleskoopilisi 4m pikkusi nivelleerimislatte. 6 1.Nivelliir seatakse üles kahe lati vahele ja soovitavalt niimoodi, et vaatekiirte pikkused tagumise ja esimese latini oleksid võrdsed. Seejärel seatakse jalakruvidega keskele ümmarguse vesiloodi mull. 2
lattidele teeme lattidelt lugemid. h AB = a - b .Kui punkti A absoluutkõrgus on teada, saame arvutada punkti B absoluutkõrguse H B = H A + h AB . Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b . Instrumendi horisonti kasutatakse siis, kui on vaja leida paljude punktide kõrgused. Lattide maksimaalne kaugus nivelliirist võib ulatuda 150 m, täpsema nivelleerimise korral tuleb vahekaugusi tunduvalt vähendada. Täpsemate nivelleerimistööde juures nõutakse keskkelt nivelleerimist. Keskelt nivelleerimisel kaob kõrguskasvu arvutamisel nivelliiri silindrilise vesiloodi asendi vea mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud
Korduvate kontrollmõõtmiste võrdlusest tulenevalt saab hinnata, kas hoone kaldub mingis suunas. Tahhümeetriga mõõtmise tarbeks on määratud niveleerimiskäigus tänaval lattide asukohta tähistavate asfaldinaelte koordinaadid, võttes aluseks lähedal paiknevad kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunktid 239, 1656 ja 12049. Lisaks horisontaalnihetetele kontrollitakse ka vertikaalnihkeid. Selleks on maja vundamenti paigaldatud vajumisreeperid, mida saab nivelleerimise teel kontrollida. Nivelleerimiseks võiks kasutada tänapäevast ja töid kiirendavat digitaalnivelliiri. Hoone ümber rajatakse niveleerimiskäik, mis hõlmab vajumisreepereid ja lähtereeperina kohaliku võrgu II järgu polügonomeetriapunkti 12049. Käiku on soovitatav nivelleerida edasi-tagasi suunal ning erinevatel päevapooltel, et vähendada keskkonnast tulenevaid mõjutusi mõõtmisandmetele. Samuti ei tohi unustada instrumendi kontrolli enne mõõtmiste algust
Laboratoorne töö nr. 8 Pinnanivelleerimine Töö ülesandeks oli kujutada reljeef plaanil mõõtkavas 1:1000 horisontaalide lõikevahega 0,25 m, kasutades nivelleerimise välisskeemil toodud mõõtmistulemusi. Skeemil olevad tulemused on on nivelleeritud iga 40 meetri tagant tekkinud on ruudustik, kus iga ruut tähistaks 40*40 meetrist ruudustikku looduses. Punkti A kõrgus on teada: 63,994, lugem 1126. Minu variandi (variant 12) lahti lugemid punktides: VARIAND LATI LUGEMID PUNKTIDES I 7 10 12 2 4 5
ühenduse korral kauguse ja fikseerida elektroonilise horisontaal- ja vertikaalringi lugemeid. Keskmistes tingimustes on mõõtekaugus prismaga 0,6-3km, miniprisma puhul poole vähem. Prisma on teatud nurkade all olev peeglitesüsteem, mille esikülg on kaetud klaasiga. Elektrontahhümeetri tarkvara • Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist. • seisupunkti kõrguse määramist nn vastassuunalise trigonomeetrilise nivelleerimise põhimõttel. • projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult. • kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse, kalde saamist. • koordinaatide järgi pindala leidmist. Tänan kuulamast
teadmiseks siiski. Illustratsiooniks leidsin hea pildi: Eellugu: Elas kord üks roosa vöötorav ja tema mõtles, et paneks kirja ka horisontaalide omadused: (ei leidnud paremaid omadusi :( ) wtf Kahe horisontaali vahe - lõikevahe, alati üks ja sama. Põhihorisontaalide kõrgused jagunevad alati valitud lõikevahega. Horisontaali kõrgus kirjutatakse alati nii, et numbrite jalad oleksid languse suunas. Nõlva aluseks nim. horisontaalidevahelist kaugust plaanil. 46. Nivelleerimise liigid 1) Geomeetriline nivelleerimine Geomeetrilisel niveleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalselt püstitatud lattide abil. Viseerimiskiire horisontaalsus tagatakse niveleerimisinstrumendiga. Jaguneb otsast nivelleerimiseks, keskelt nivelleerimiseks ja liitniveleerimiseks. 2) Trigonomeetriline ehk geodeetiline nivelleerimine Kõrguskasvu määramiseks mõõdetakse kaugus horisontaalpinnal ja vertikaalnurk. Kõrguskasvud
otselõige. 28. Mis on seinapolügonomeetria eelis? Milliseid seinapolügonomeetria märkide süsteeme kasutatakse? Mis on seinapolügonomeetria puudus? Eristatakse konsool ehk ülekandevardaga märke ja reeperilaadseid märke.Viimaste puhul rajatakse käik piki abipunkte,kusjuures kasutatakse kahe ja kolmemärgilisi süsteeme.Saab kasutada ka reeperina. 29. Kuidas oleneb trigonomeetrilise nivelleerimise refraktsiooniviga joone pikkusest (matemaatiliselt)? Refraktsiooni mõju on võrdeline vaatekiire pikkuse ruuduga. 30. Kuhu on suunatud geodeetilise joone nõgusus põiksilindrilises projektsioonis,aga LambertEst projektsioonis? Põiksilindrilises projektsioonis – telgmerediaani poole, LambertEst projektsioonis – Eesti keskparalleeli poole 31. Joonesta püramiid, lihtsignaal, liitsignaal. 32
Mõõdetakse suuna lugemeid: horisontaal ja vertikaalsuuna lugemeid ja kaldjoonte pikkust Tahhümeetrid: topograafiline tm, geodeetiline manuaal tm, geodeetiline servo tm, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga, geodeetiline tm automaatse prismajälgimise süsteemiga ja kaugjuhtimisega Nivelleerimine – erinevate punktide kõrguste vahe (kõrguskasvude määramine) ja nende järgi kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad)
kõrgusvõrkude rajamisel ja suurt täpsust nõudvatel märkimistöödel. Kõrguskasvu määramise keskmine ruutviga on siin +-0,5 mm ühe kilomeetri kohta. Geodeetiliste kõrguste määramisel GPS-mõõtmistega on tänapäeval võimalik saavutada sentimeetrilist täpsust. Trasside ja ehitusplatside nivelleerimisel, geodeetilise mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel tasase reljeefiga aladel ning maaparandustöödel kasuatatkse tehnilist geomeetrilist nivelleerimist. Geomeetrilise nivelleerimise täpsus ehk kahe punkti kõrguste vahe määramise keskmine ruutviga on +- 10 mm/km. Topograafiliste plaanide ja kaartide koostamiseks, aerofotode kõrguslike tugipunktide määramiseks, mitmesuguste insener-tehniliste ülesannete lahendamiseks (näiteks mastide, elektri- ja sideliinide · Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud
Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB.
Maastikupunktide A ja B kõrguskasvu saamiseks asetatakse nendesse punktidesse vertikaalselt cm - jaotisega nivelleerimislatid. Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB.
1. Riigi geodeetilise võrgu jagunemine. I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks, Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks I, II ja III klassi võrguks, Mareograafiliseks võrguks. 2. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. 3. Joone mõõtmine lindiga Joone pikkuse mõõtmisel selgitakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk
7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures. 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada (ega kasutada projektsiooni). See tähendab,
(p kaal; H esialgne kõrgus) p Hc = H0 + p ( vahed i = Hi H0) b)Käikude parandid Ümardamisviga Hc puhul: ü = Hc(ümard) Hc(üm.-ta) Hälbed: vi = Hc Hi Kontroll: pv = p * ü c)Kaaluühiku krv pv 2 Valem: µ = ± n -1 µ Selle täpsus: mµ = ± 2( n -1) d) Ühe km pikkuse käigu nivelleerimise krv pv 2 Valem: µc = n -1 p 2 Kontroll: pv2 = p2 - või pv2 = p * ü - pv p e)Kaalutud keskmise krv ja selle täpsus µc Valem: M0 = p M0 Selle täpsus: mM = 2( n - 1)
vigaDigitaalnivelliiridel:Päikese peegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks.Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg pikemaks.Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema.Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel 15m+-5cm.Välistingimuste mõju-Sinna alla kuuluvad vertikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertikaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaalnihked. Kõrgtäpse nivelleerimise andmetöötlus:Ortomeetrilised kõrgused nimetatakse kaugust geoidini, mid aloetakse piki seda punkti läbivat loodjoont. Loodjoone lõiku ellipsoidist geoidini nimetatakse geoidi kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on see, et raskusjõu reaalväärtused loodjoone erinevatel horisontidel ei ole täpselt määratavad.Normaalkõrgused määratakse teoreetiliselt rangelt ja need võib leida praktiliselt veatult, sest need on seotud ainult punkti
vigaDigitaalnivelliiridel:Päikese peegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks.Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg pikemaks.Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema.Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel 15m+- 5cm.Välistingimuste mõju-Sinna alla kuuluvad vertikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertikaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaalnihked. Kõrgtäpse nivelleerimise andmetöötlus:Ortomeetrilised kõrgused nimetatakse kaugust geoidini, mid aloetakse piki seda punkti läbivat loodjoont. Loodjoone lõiku ellipsoidist geoidini nimetatakse geoidi kõrguseks. Ortomeetrilise kõrguse puuduseks on see, et raskusjõu reaalväärtused loodjoone erinevatel horisontidel ei ole täpselt määratavad.Normaalkõrgused määratakse teoreetiliselt rangelt ja need võib leida praktiliselt veatult, sest need on seotud ainult punkti geoteetilise laiusega ning
väljamärkimisel. 4. Ühe mehe süsteem Mootoriga tahhümeeter automaatse prismaotsingusüsteemiga 7 Elektrontahhümeetrite tarkvara võimaldab: Instrumendi orienteerimist ja prismapunktile koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist. seisupunkti kõrguse määramist nn vastassuunalise trigonomeetrilise nivelleerimise põhimõttel. projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult. kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse, kalde saamist. koordinaatide järgi pindala leidmist. Veaallikad elektrontahhümeetriga mõõtmisel: akust tulev vool on nõrk prisma esiklaas on must või niiske prisma taustal on helendav pind prismale või viseerimistahvlile viseerimine ei ole täpne prismakonstant on vale
Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). Tehnilised andmed: · Kõrguse täpsused: Keskmine viga 1 km topeltkäigu peale (ISO 17123-2) · Elektrooniline mõõtmine: 1.0/0.7* mm · Optiline mõõtmine: Standard alumiinium E-skaala/Numbrilise latiga: 2.5 mm · Üksik lati lugem: Keskmine viga: 0.6 mm (electronic) and 1.2 mm (optical) at 30m · Kauguse mõõtmise täpsused: Keskmine viga kauguse mõõtmisele 10 mm kui D 10 m ja (Distants m x 0.001) kui D > 10 m
merepinnast. Merepinnast ülevalpool asuva koha absoluutne kõrgus on positiivne ja merepinnast allpool asuva koha absoluutne kõrgus on negatiivne. Eestis loetakse keskmiseks meretasemeks Kroonlinna nulli. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimise tähtsus seisneb selles, et välistatakse viseerimiskiire mittehorisontaalsusest põhjustatud viga latilugemites. Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. 26. Trigonomeetrilise nivelleerimise olemus. Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire
Lisaks eelnevale saadakse ka kaugus instrumendist latini, samuti on võimalik automaatne projektkõrguste väljamärkimine. 24.Mis on punkti absoluutkõrgus? - Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25.Mis on punktidevaheline kõrguskasv?- Kõrguskasv on kahe punkti vaheline kõrguslik erinevus, mis nivelleerimisel arvutatakse nivellerimislattidelt tehtud lugemite vahena- tagasivaatelugem miinus edasivaatelugem 26.Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.- Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27
olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel, kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal. Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla aluspõhja sees on vähemalt 6 m ( 1 tk) sügavusel, madalal asuvas aluspõhjas on 2-3 kaupa kuni 1,2 m sügavusel. Tahhümeeter, so. instrument, mille abil määratakse maastikupunktidele plaaniline ja kõrguslik asend geodeetilise võrgu suhtes. Mõõdab: horisontaalnurga,viseerimiskiire kaldenurga e. kõrguskasvu,kauguse.
1. mensulmõõdistamise põhimõtted, kippreegel on mittepöörlev suunavõtuinstrument mensulmõõdistamise jaoks 2. projektsioonid - stereomeetriline, ortograafiline lk42 3. nivelleerimise põhimõtted 4. erinevad GPS süsteemide nimed 5. aerofotost ortofoto saamine 6. mõõteriistade nimetused ja nende funktsioonid 7. mõõteriistade töösoleku kontroll 8. mõõtmise tüübid erinevates situatsioonides 9. kollimatsiooniviga ja muud vead Kollimatsiooniviga:c = (RV RP ± 180o)/2. The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis.
y-telg on paralleelne ekvaatori suunaga ja on x-teljega risti. Eestis on x teljeks 24omeridiaan või sellega paralleelne suund. Geotsentrilised koordinaadid - koordinaatide alguspunkt on Maaraskuskeskmes. z- teljeks on maakera pöörlemistelg;x-telg lähtub z-teljelt ekvaatori tasapinnalt algmeridiaani suunas;y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. 12) Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub) 13) Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel
y-telg on paralleelne ekvaatori suunaga ja on x-teljega risti. Eestis on x teljeks 24omeridiaan või sellega paralleelne suund. Geotsentrilised koordinaadid - koordinaatide alguspunkt on Maaraskuskeskmes. z- teljeks on maakera pöörlemistelg;x-telg lähtub z-teljelt ekvaatori tasapinnalt algmeridiaani suunas;y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. 12) Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub) 13) Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel
Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. Mis on kõrguskasv? Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. Mis on liitnivelleerimine, kuidas see toimub kahe lati ja ühe nivelliiriga? Liitnivelleerimine: juhul, kui kahe punkti vahelist kõrguskasvu ei ole võimalik määrata ühest jaamapunktist, tuleb seda rakendada. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need
loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirlõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirlõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemit. 5. 5.1. Millised on peamised nivelleerimise meetodid ja nende täpsus? Geomeetriline Trigonomeetriline Hüdrostaatiline Baromeetriline GPS-nivelleerimine Kõige täpsemad, kuid samas kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin ± 0,5 mm ühe kilomeetri kohta. GPS-mõõdistamisega on võimalik saada sentimeetrilit täpsust. Tehnilise geomeetrilise nivelleerimise täpsus on ± 10 mm/km. Trigonomeetrilise
Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. * Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. * Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. Astronoomilised koordinaadid * Määratakse astronoomiliste vaatlustega * Tähistatakse: – geogr. pikkus – geogr. laius * Punkti asukoht määratakse geoidil * Kolmandaks koordinaadiks on absoluutne kõrgus H, mis määratakse geoidi suhtes nivelleerimise teel Geodeetilised koordinaadid * Määratakse geodeetiliste mõõtmistega * Tähistatakse: – geogr. pikkus L – geogr. laius B * Punkti asukoht määratakse referentsellipsoidil * Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist * Geodeetilised ja astronoomilised koordinaadid ei ühti Geotsentrilised koordinaadid * Koordinaatide alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Z-teljeks on Maa pöörlemistelg,
Kõrguskasvude arvutamine, kõrguskäikude ja täitemahtude programmid ning monitooringu võimalused lihtsustavad mõõtmistöid oluliselt. 250M 0,7mm täpsus ning monitooringu programm lubavad teha masinate ja hoonete vajumisvaatlusi. Eelised: tõstab tootlikust, viib inimvigade võimaluse miinimumi, töötab ka nõrga valguse tingimustes. Abifunktsioonid: USB interface (ainult 150M ja 250M), kasutajasõbralik menüü, automaatne kõrguskasvude ning kõrguste arvutamine, just õiged nivelleerimise abiprogrammid, sisemälu (ainult 150M ja 250M). [3] (Joonis 1) 1.2 Trimble DiNi Trimble® DiNi digitaalne nivelliir on ideaalne täpseteks elektroonilisteks mõõtmisteks, kus tegemist kõrguste ja kauguste mõõtmisega. DiNi 0,3mm on nivelliir, mis oma suure täpsuse poolest leiab kasutust riiklike nivelleerimiskäikude mõõdistamisel. Eelised: täpne kõrguse mõõtmine kiire ja lihtsa nupuvajutusega, digitaalsed lugemid välistavad
23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi. 25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus. Keskelt nivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: Kõrgtäpsed nivelliirid ? ? 10'' Täpsed nivelliirid ? ? 15'' Tehnilised nivelliirid ? ? 45'' Konstruktsiooni alusel: Elevatsioonikruviga e
Geograafilised koordinaadid võib jagada sõltuvalt määramise viisist ning maa mudeli kujust veel geodeetilisteks, sfäärilisteks ja astronoomilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid määratakse astronoomiliste vaatlustega, saadakse astronoomilised koordinaadid. Lähtesuunaks on sel juhul loodjoon ja punkti asukoht määratakse geoidil. Kolmandaks koordinaadiks maapinna punktile on siin absoluutne kõrgus H, mis määratakse geoidi suhtes nivelleerimise teel. Kui geograafilised koordinaadid määratakse geodeetiliste mõõtmistega, siis nimetatakse neid geodeetilisteks koordinaatideks B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab punkti kauguse ellipsoidist piki normaali. Geodeetilised ja astronoomilised koordinaadid ei ühti. Seda põhjustab loodjoone kõrvalekalle maaellipsoidi normaalist. Kõrvalekalle määratakse gravimeetriliste ja
Maa-ala plaani koostamiseks vajalike tugipunktide saamine, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastikuobjektide asend. Punktide paigutamise skeem, tihedus ja hulk sõltub maa-ala suurusest, koostatava plaani mõõtkavast ja maastiku iseloomust. Rajamise viis oleneb instrumentidest ja nende täpsusest. Plaani koostamiseks määratakse punktidele ristkoordinaadid ja absoluutne kõrgus H. Kõrgus määratakse trigonomeetrilise või geomeetrilise nivelleerimise teel. Punktid kindlustatakse otspunktidesse paigutatud tähistega. Piki sirgjoont tähistatakse sihitikkudega. Sihitikud tähistavad kogu vertikaaltasapinda, mida nim. sihiks. Sihi ja maapinna lõikejoon on sihi jäljeks, mis tähistab antud joont maapinnal. Oluline: *nähtavus seisupunkti ja naaberpunktide vahel projektis ettenähtud suundades; * vaba juurdepääs rajatavale punktile, kus saab paigaldada geodeetilisi instrumente; * vaba vaade
3) Tehnikad +/- 10 mm/km Nivelleerimislatid Ühepoolsed Kahepoolsed Digitaalsed Nivelliiride kontrollimine 1) Kompensaator peab töötama 2) Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega (keerata 180°) 3) Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt) 4) Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne Arvutused nivelleerimise väliraamatus Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv (punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem) 6. loeng GPS/GNSS-süsteem Venemaal-GLONASS EUROOPAL-ENSS(European navigation system, tuntud kui Galileo) Hiinal kompass Üldnimetus: GNSS(GLOBAL NAVIGATSION SATELLITE SYSTEM) -Satelliidid, seirejaamad ja kasutajad 31 satelliiti, 6-l orbiidil
Mellini koostatud kaarte kasutati edukalt kohaliku kultuuri ja majanduse edendamiselgi. (Potter, Treikelder 2011) 2 Liivimaa triangulatsioon ja Liivimaa üld- ja spetsiaalkaart 1816. aastal võttis Tartu Ülikooli vilistlane ja professor Wilhelm Struve maamõõdutööde põhistamiseks kasutusele triangulatsiooni – maapinna punktide kõrgusvahe määramiseks kaldkiirega mõõdeti vertikaalnurgad, milleks kasutati ka baromeetrilise nivelleerimise viisi. Struve määras Liivi- ja Eestimaa kubermangus triangulatsioonipunktide absoluutkõrgused merepinna suhtes. Tema koostatud on ka esimene (1844) Liivimaa kubermangu kõrgussuhete kaart, mille hulgas oli ka Tartu tähetorni peaukse lävepaku kõrgus, millest sai Lõuna-Eesti nivelleerimistööde lähtekõrgus. Struve esitas ka 1862 aastal Vene Geograafia Nõukogule ühtsel lähtekõrgusel põhineva riikliku kõrgusvõrgu rajamise projekti. (Potter, Treikelder 2011)
Astrogeodeetiline(kaasajal on selle tähtsus väike), vähendada?- Antenni faasikeskpunkt ei 18. Geodeesia otseülesandel ellipsoidil on antud: geomeetriline(määratakse nivelleerimise ja GPS pruugi asetseda antenni geomeetrilises lähtepunkti kordinaadid B1, L1; lähteasimuut A1,2, mõõtmise abil), gravimeetriline. keskmies, ta oleneb mitte üksi antenni kaugus S1-2 . Otseülesandel tuleb leida: määratava 28
Järgneb rekonstrueerimine, s.t. maastikul kontrollitakse projekti otstarbekohasust, vajadusel tehakse muudatusi ja täpsustusi. Käigu lõplik suund märgitakse looduses ajutiste märkidega. Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised või kinnised. Kahe reeperi vaheline nivelleerimiskäik Nivelleeritakse ühes suunas, kõigi nivelleeritud kõrguskasvude summa (hpr) peab võrduma reeperite A ja C kõrguste vahega hteor=HRpC - HRpA Sidumatus fh=hpr - hteor Töö vastab tehnilise nivelleerimise täpsusele, kui on rahuldatud tingimus fhfh lub fh lub = +/- 50 mm korda ruutjuur käigu pikkusest kilomeetrites vastus on mm-tes Käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi-tagasi so kinnine käik 21 Kinnine käik algab ja lõpeb ühes punktis, s.o. reeperil A. Kõigi kõrguskasvude praktiline
annaabi.ee 
