Distaalset varbalüli nimetatakse kabjaluuks (os ungulare) ja sellel eristub mediaalne ja lateraalne palmaarjätke, millega seostuvad plaatja kujuga mediaalne ja lateraalne kabjakõhr. (cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid
Iseärasused Karnivoorid eq ca 1. Vaagnapõhi paikneb horisontaalselt ja on lame; 2. Täkkudel dorsaalne süleluuköber/-köbruke(?) Vaagnapõhi ühtlase laiusega, kaudaalselt tugeva (Tuberculum pubicum dorsale) eriti tugev vsemad. Emasloomad: Vaagen ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, Niudeluukeha rohkem väljapoole kum õhem. Soolised erinevused avalduvad kõige enam suguküpsetel isenditel. 1. Põndaülese augu asemel Lateraalne põndaülen millest mediaalselt jääb Mediaalne põndaülene 1. Suur pöörel jagunenud Kraniaalseks ja (Tuberositas supracondylaris: lateralis et medialis).
kinnituskõõlus (Car), kaudu põlveliigese puusaköber (Un) sirutamine Reie-nelipealihas - m. Reiesirglihas - m. rectus Niudeluukeha Põlvekeder, sääreluuköprus Põlveliigese sirutamie ja quadriceps femoris femoris fikseerimine ning puusaliigese painutamine Lateraalne pakslihas - m