Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000...10 000. Tselluloosi on okaspuidus 53..54%, lehtpuidus 43...45%. Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Rahvakeeli on aga tselluloos puuvill. Hemitselluloos- on ehituselt väga sarnane keemiliselt ehituselt tselluloosile, kuid on keemiliselt vähe püsiv. Polümerisatsiooni aste on 150...200. Saadakse tselluloosi keetmisel kõrvalproduktina. On tooraineks keemiatööstusele, kus kasutatakse teatud plassmasside ja lahustite valmistamiseks. Ligniin- on keerulise keemilise koostisega org. ühend, erinedes tselluloosist suurema süsiniku sisalduse poolest
lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt. Dünamiit nitroglütseriin immutatud mingi poorse materjaliga. Leiutati 1867. aastal oli Alfred Nobeli poolt. Kõige tähtsam lõhkeaine tänapäevani. b) Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad
lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt. Dünamiit nitroglütseriin immutatud mingi poorse materjaliga. Leiutati 1867. aastal oli Alfred Nobeli poolt. Kõige tähtsam lõhkeaine tänapäevani. b) Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad
lõhkeaine. Väga palju kasutatakse lõhketöödes näiteks kaevandustes, hoonete õhkamisel jne. Sõjanduses kasutatakse nitroglütseriini tänapäeval minimaalselt. Dünamiit nitroglütseriin immutatud mingi poorse materjaliga. Leiutati 1867. aastal oli Alfred Nobeli poolt. Kõige tähtsam lõhkeaine tänapäevani. b) Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad
Puidukiudude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist ja ligniinist. Seega on tselluloos, hemitselluloos ja ligniin peamised osad, millest puit koosneb. Tselluloos- see on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Hemitselluloos on keemilise ehituse poolest väga sarnane tselluloosile, hapete toimel muutub ta kereti lahustiks. _____________________________A. Roos______________________________ 12 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 25. Puidu keemiline koostis Ligniin on termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid sooje-nedes pehmeneb. Sellel omadusel põhineb puidu plastiline painutamine
moodustavad tuha. Kõik need algkomponendid keemiliste reaktsioonide käigus moodustavad tselluloosi ja hemitselluloosi. Tselluloos on põhiühendiks ka rakuseintes (okaspuus u 54%, lehtpuus u 44%). Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites. Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas). Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust, teise kääritamisel mitte. Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise. On väga keeruline keemilineühend. Termoplastne aine e külmana kõva aga soojenedes pehmeneb. Erineb tselluloosist süsiniksisalduse poolest ja allub leelise ja happe toimele. Tselluloositööstuses tekib ligniini u 30% puidu massist.
annaabi.ee 
