B. Keskmine? C. Väga kõrge? Loomulikult on 17 % tohutult suur number. Juba üle viie protsendi on väga kõrge. 43. Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige kõrgem: A. Karnivooril; B. Herbivooril; C. Detritivooril; D. Puitu lagundaval seenel. Loetletutest saab see olla kõrgeim karnivooridel, sest värskelt tapetud loomne toit on võrreldes taimede ja surnud orgaanilise ainega kaloririkas ja kergesti seeditav. A on õige. 44. Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped. Definitsiooni kohaselt on õige vastus B. Nitrifikatsioon on ammooniumi kaheastmeline oksüdeerimine nitrititeks ja edasi nitraatideks. 45. Kas haplodiploidia on omane: A. Lindudele? B. Seriaalsetele polügaamidele? C. Mesilastele ja sipelgatele?
Hapniku transport ahelasse toimub leghemoglobiini vahendusel. bakteroidi tsütokroomi oksüdaas seob O2 madala afiinsusega. Fe ja MoFe valgu katalüütiline aktiivsus pärsib O2 sisaldus keskkonnas. 40. Millisel kujul on omastavad taimed mullast lämmastikku? Võivad omastada nii ammooniumioonina kui nitraatioonina. Kui pH on aluseline või nõrgalt happeline, siis on eelistatud nitraatide omastamine, kuna nitrifitseerijad bakterid konverteerivad ammoniaagi nitraadiks. Happelises keskkonnas on nitrifitseerijate bakterite elutegevus pärsitud ja taimed omastavad rohkem ammooniumioone. 41. Kirjutage nitraadireduktaasi poolt katalüüsitava reaktsiooni üldvõrrand Nitraadi redutseerumine ammooniumiks kulgeb astmeliselt. Esmalt redutseeritakse nitraat nitritiks nitraadireduktaasi toimel. Elektroni doonoriks on NADP(H). Nitraadireduktaas koosneb kahest identsest subühikust. Mõlemad sisaldavad FAD, heem, Mo aatomi. Elektronide liikumissuund onNADP(H) (elektronide doonor) FAD heem Mo.
Sergei Vinogradski kirjeldas niitja tioonbakteri, kes saab energiat H2S oksüdatsioonist, mille tulemusena kogunevad rakkudesse ajutiselt väävliterad. Teeb kindlaks et see bakter saab C-allikana kasutada CO2. Teeb esimesena kindlaks kemolitoautotroofse toitumistüübi bakteritel. Nitrifitseerijad jagunevad 2ks: 1) Oksüdeerivad NH3 NO2- (substraat on ammoniaak, mitte ammooniumioon) kuuluvad põhiliselt beetaproteobakterite hulka 2) Oksüdeerivad NO2- NO3- Nitrifitseerijate kasv on aeglane, generatsiooniajad pikad. Kemolitoautotroofidest on kõige kiirema kasvuga visinikubakterid. Nitrifitseerijad eelistavad aluselist kk-da. Aluselises kk-s on ammoniaak ioniseerumata kujul, ja just sellisena on ta kasutatav nitrifikatsioonil. Aluselises kk-s on ka CO2 lahustuvus hea. Puhaskultuuris on ammoniaagi oksüdeerijate kasv vaevaline seetõttu et moodustuv nitrit on toksiline. Looduses kasutavad moodustunud nitriti ära teised koosluse mikroobid
valkude koosseisus (meenutagem, et igas aminorühmas on lämmastikuaatom). Laguahelas hoolitsevad immobiliseeritud lämmastiku ringesse toomise eest esimesena ammonifitseerijad bakterid. Ammonifikatsioon on aminorühma (-NH2) sisaldavate orgaaniliste ainete bakteriaalne lagundamine (aminohapete desamiinimine). Ammonifikatsiooni lõpp-produkt on ammoniaak (NH3, vesilahuses esineb ammooniumioonina – NH4+). Aeroobses keskkonnas ammoniaak ei kogune vaid assimileeritakse koheselt nitrifitseerijate bakterite poolt. Nitrifikatsioon on ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine, algul nitritiooniks (NH4+ ® NO2-, seda teevad näiteks bakterid perekonnast Nitrosomonas), pärast nitraatiooniks (NO2- ® NO3-, seda toimetavad näiteks perekonna Nitrobacter esindajad). Nii ammooniumioonid kui nitrit- ja nitraatioonid on taimedele kättesaadavad. Anaeroobsetes (e. anoksilistes) tingimustes, mida peamiselt kohtab maismaal liigniisketes
NH3 + 1.5 O2 ..NO2 + H+ +H2O Ammonaaki oksdeerivad bakterid vivad sisaldada nitriti reduktaasi, mis vib redutseerida nitriti N2O-ks. Aeroobsetes tingimustes ei ole see protsess oluline, kuid hapniku kontsentratsiooni vhenemisel see protsess kiireneb. Ammoniaagi oksdeerimise tulemusena mulla pH langeb, sest keskkonda eraldatakse H+-ioone. - Nitriti oksdeerimine: summaarne reaktsioon NO2 + 0.5 O2 ..NO3Nitrifikatsiooni kiirus sltub nitrifitseerijate arvukusest (tavaliselt on arvukus vike: 103- 104 rakku g-1), substraadi kontsentratsioonist, temperatuurist (opt. 25-300C), pH (opt 7.5-8.0), hapniku kontsentratsioonist. Nitrifikatsioniks on vaja: min O2:NH4-N ~4.3; min aluselisus (CaCO3): NH4-N ~8.6. Nitrifikatsiooni heks tagajrjeks on lmmastiku vljauhtumine mullast, sest erinevalt ammooniumist ei absorbeeru nitrit ja nitraat mullaosakeste pinnale. Nitrifikatsiooni inhibeerimiseks kasutakse pllumajanduses erinevaid kemikaale (Nserve, DCD)
h. taimestikus i. Nitrifitseerijad bakterid veepuhastuses · Paljud heitveed on väga ammoniumlämmastikurikkad i. (kalatiikide heitvesi, kommunaalheitvesi). 6 KALAKASVATUSE ERIALA · Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) moodustuv j. ammoniaak oksüdeerub nitrifitseerijate bakterite vahendusel k. vee aereerimisel nitritiks ja nitraadiks. · Nitraat redutseeritakse edasises heitvee anaeroobse töötlemise l. käigus gaasilisteks produktideks. · Osalevad ka denitrifitseerijad bakterid. ii. Vingugaasibakterid e. karboksidobakterid · Aeroobsed bakterid, kes saavad kasvada CO kui ainsa C- ja m. energiaallika arvel.
annaabi.ee 
