Kõige väiksem sisaldus ülemistes kihtides. 5-10 cm on neid kõige rohkem. 25-30 cm-kümme korda väiksem kui sügavuses 1-2cm. Ülemistes kihtides-aeroobsed saprofüüdid, palju orgaanilisis aineid. Mida sügavam, seda vähem orgaanilisis aineid. Domineerivaks jäävad anaeroobid. 8. Mulla mikrofloora liigiline koostis. Alalised asukad-valgulagundajad-Bacillus subtilis, B.cereus, B.megaterium, Clostridium sporogenes,putrificus. Palju on ka tsellulooosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, haigustekitajaid-clostridiumi perekonnast. 9. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest. Avaldab mõju orgaanilise aine sisaldus(taimede juured, varred jne).Mida huumuserikkam muld, seda suurem mikrofloora.Kultuuristatud mullad-mikroobirikkamad. Aktivaatoriks-kündmine, kultiveerimine , äestamine jne. Lõuna eesti mullad on happelised-nendes vähe Rizobiumi liike.Liigne kuivus mullas-mikroobidel häired toitumises. Temperatuur- mulla
Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente kui ka aktinomütseetide, vetikate, ainuraksete jt. organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad näiteks mitmesugused aeroobsed ja anaeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on sporogeensed nagu Bacillus subtilis, B. cereus var mycoides, B. megaterium ja anaeroobsetestClostridium sporogenes, Cl. putrificus jt. Muld sisaldab rohkest veel ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid aga ka väävli, raua ja teiste ainete ringluses osalevaid organisme. Mullas leidub alati ka haigustekitajaid baktereid, eelkõige spoore moodustavaid liike näiteks Clostridium'i perekonnast. Seega tuleks igati vältida toitainete saastumist mullaga. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika mullas sõltuvalt keskkonna tingimustest. Mikrobioloogilistele protsessidele avaldab suurt mõju mulla orgaanilise aine sisaldus.
Kõige väiksem on nende sisaldus harilikult kõige ülemistes mulla kihtides paksusega mõned millimeetrid. Seal puutuvad nad kokku vahetult päikese kiirguse ja kuivusega. Kõige rikkalikumalt on mikroorganismidega asustatud järgmine mulla kiht paksusega 5-10cm. Minnes sügavamale, mikroobide sisaldus mullas väheneb ja sügavusel 25-30 cm on see juba 20 korda väiksem kui kihis sügavusel 1-2 cm. Muld sisaldab rohkest veel ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid aga ka väävli, raua ja teiste ainete ringluses osalevaid organisme. Mullas leidub alati ka haigustekitajaid baktereid, eelkõige spoore moodustavaid liike näiteks Clostridium'i perekonnast. Seega tuleks igati vältida toitainete saastumist mullaga. Kultuuristatud muldades, millised saavad orgaanilist ja mineraalväetist ning milliseid haritakse või võetakse
seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad mitmesugused anaeroobsed ja aeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on spoore moodustavad Bacilluse ja Clostridiumi perekonda kuuluvad liigid. Mullad sisaldavad ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid, aga ka väävli, raua ja teiste ainete ringluses osalevaid organisme. Mullas leidub alati ka haigusttekitavaid baktereid. Eeskätt spoore moodustavaid liike Clostridiumi perekonnast. Seega tuleks vältida toiduainete saastumist mullaga. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika Avaldab suurt mõju mulla orgaanilisteainete sisaldus. Mida orgaanilisteainete rikkam on muld, seda liigirikkam on ka mikrofloora
seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad mitmesugused anaeroobsed ja aeroobsed valgulagundajad. Enamik neist on spoore moodustavad Bacilluse ja Clostridiumi perekonda kuuluvad liigid. Mullad sisaldavad ka tselluloosi lagundavaid baktereid, nitrifikaatoreid, denitrifikaatoreid, õhulämmastikku siduvaid, aga ka väävli, raua ja teiste ainete ringluses osalevaid organisme. Mullas leidub alati ka haigusttekitavaid baktereid. Eeskätt spoore moodustavaid liike Clostridiumi perekonnast. Seega tuleks vältida toiduainete saastumist mullaga. Mikrobioloogiliste protsesside dünaamika Avaldab suurt mõju mulla orgaanilisteainete sisaldus. Mida orgaanilisteainete rikkam on muld, seda liigirikkam on ka mikrofloora
annaabi.ee 
