4) karstilehtrite ja veekogude ümber määrata puhveralad, kus on keelatud väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine, sõnniku hoidmine aunas ja muu vee kvaliteeti halvendav tegevus 5) sõnniku ladustamiseks rajada nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad 5 3. Regulatsioon Eestis Intensiivse põllumajandusega piirkondades määratakse pinna- ja põhjavee kaitseks nitraaditundlikud alad (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Veeseaduse § 263 lõige 1 järgi loetakse nitraaditundlikuks ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatiooni sisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus (RT I, 23.12.2010, 41). Sellest tingituna moodustati Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrusega nr
Põhjavett mitmeid kordi rohkem, kui mahub Peipsi järve. Rahuldab Eesti veevajadusest 2/3. Põhjavesi looduslikult rauarikas ja sisaldab väävelvesinikku. Veekogude reostumine Tingitud intensiivsest põllumajandusest, suurtööstuse heitvetest, puhastamata reovee juhtimisest veekogudesse. Järved eutrofeeruvad. Pandivere kõrgustiku ning Adavere-Põltsamaa alad nitraaditundlikud. Keila Terko tõi kaasa põhjavee reostumise Praegu veekvaliteediga suuri probleeme pole. 2001.a. avati uus reoveepuhasti. Eesti Veeseadus Võeti vastu 1994.a. Reguleerib vee kaitse ja kasutamise korraldust. Määratleb põhjaveevarude hindamise korra ning põhikohustused veekogude valgala kaitseks. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama
PUNKTREOSTUSALLIKATE KOORMUS SISEVEEKOGUDESSE JA MERRE Reostuskoormus on vähenenud (tööstustootmise vähenemise tõttu). Samuti aitavad kaasa reostuskoormuse vähenemisele uued ja efektiivsed reoveepuhastid ning kõrgenenud saastetasumäärad. Efektiivsema reovee puhastamise tõttu on märgatavalt paranenud ka Eesti jõgede vee kvaliteet. PÕHJAVEE SEISUND Põhjavee seisund on aastatega paranenud (v.a. Ida-Virumaal). Nitraaditundlikud alad näitavad langevat joont nitraatide sisalduse suhtes. RANNIKUMERE ÖKOLOOGILINE SEISUND Eesti rannikumere halba kvaliteeti põhjustavad peamiselt suur toitainete koormus ning reostus (põhjustab eutrofeerumist). Ainus ,,heaks" hinnatud rannikuveekogum asub Saaremaast lääne pool. Selgrootu põhjaloomastiku seisund on enamus veekogudes hea. Fosfori juhtimine merre (reoveega) on viimastel aegadel vähenenud. VOOLUVEEKOGUDE ÖKOLOOGILINE SEISUND
muutunud reostusele tundlikuks. Nendes piirkondades on vee bioloogiliste toitainete sisaldus selline, mis on põhjustanud või võib põhjustada veekogude eutrofeerumise ning põhjavee kõrge nitraadisisalduse, edasise intensiivse tootmise jätkudes. Samuti loetakse tundlikuks neid pae- ja karstialasid, kus põhjavesi on vähe kaitstud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid, mis on täpsustatud Veeseaduses ning nitraaditundlike alade kaitseeeskirjas. Nitraaditundlikud alad ning nende kaitseeeskirjad kehtestab Veeseaduse alusel Vabariigi Valitsus. Kitsenduste kompenseerimiseks, mis tulenevad nitraaditundliku ala kaitseeeskirjast vähendatakse neil aladel maamaksumäära. Ohtlike ainete mõju
· peab mahutama vähemalt 8 kuu veisesõnniku või 10 kuu sea- või linnusõnniku · peab olema kolmest küljest ümbritsetud betoonseintega, vedelikke ei tohiks hoidlast välja ega väljastpoolt sisse voolata · (ideaalne oleks katusega hoidla, kuhu ei pääse sademed ega pinnavesi) 2) Kõige otstarbekam ja odavam on sõnnikut säilitada loomade all. Kõige kvaliteetsem on sügavallapanuga lautade sõnnik, N kadu peaaegu olematu, säilinud on kõik toiteelemendid. Nitraaditundlikud alad alad, millel peavad olema sõnnikuhoidlad juba 5 lü-ga lautadel; nitraaditundlikkus tingitud paepealsetest muldadest pinnakate õhuke, peal huumushorisont ~30 cm ja järgneb paas. Põhja-Eesti, Adavere, Pandivere kõrgustik (Väike-Maarja). 3) Kuni 1 aasta sõnnikut võib hoida ka põllul. Otsese mullapinnaga kokkupuute vältimiseks pannakse sõnniku alla esmalt põhk. Sõnnikuvirn peaks olema nii hoidlas kui põllul vähemalt 2m.
keskkonnaminister Veeseaduse alusel kehtestantud määrusega nõuded reoveesette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses ning rekultiveerimisel. Peale selle soovitab Veeseadus põllumajandustootjal järgida head põllumajandustava, mille kohased tootmisvõtted ja tootmisviisid on keskkonnale ohutud. Põllumajanduslikule reostusele tundlike piirkondade kaitseks määratletakse Veeseaduse alusel Eestis nitraaditundlikud alad. Nendel aladel on sõnniku ja mineraalväetiste kasutamine piiratum ning arvesse tuleb võtta erinõudeid Valgalalt võib veekogudesse ning põhjavette sattuda ka palju teisi aineid, mis võivad kahjustada ning tekitada reostust veekogudes ja põhjavees. Paljud sellised ohtlikud ained võivad oma mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustada ohtu inimeste tervisele, kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme
rikkumisest ja kahju tekiti n tervisele, loodusele ja maj objektidele 4) vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ja heitvee kohta 5) väh 1x aastas vee erikasutusloa andjale aruanne (kasutatav vesi, heitvesi, reoained suublasse). Kõik isikud on kohust vältima vee reost, liigvähend, veekogude ja kaevude risust, veeelustiku kahjust. Valgala kaitse põllumajreostuse eest, põhja ja pinnavee kaitseks määrat neis paigus nitraaditundlikud alad (korraldab kkministeerium, tegevuskava kinnit VV, korrigeerimine 4a tagant). Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa ja veeala, kus veeomaduste halven vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsend tegevust ja piiratakse liikumist 50200m ulatuses. Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks mood veekogu kaldaalal veekaitsevöönd 120m ulatuses. Vesikond või
keelatud. Järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel on vööndi laius 10 meetrit veepiirist ning maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse 1 m; · nõuded sõnnikuhoidlatele ja silohoidlatele: kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla; põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või Nitraaditundlikud alad määratakse intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitseks. sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa; sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse; sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad; ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla
annaabi.ee 
