Argentiina
Argentina poliitikas domineerisid 1916. aastani konservatiivid. Seejärel tulid võimule
nende traditsioonilised rivaalid Radikaalsest Kodanikuliidust (liberaalid) Hipólito
Yrigoyeni juhtimisel. Radikaalid panid rõhku õiglastele valimistele ja demokraatlikele
institutsioonidele ning avasid oma uksed laienevale keskklassile ning eliidile, millel
varem juurdepääs võimule oli puudunud.
Esimese maailmasõja ajal jäi Argentina neutraalseks ning sai suuri kasumeid liha- ja
nisutarnetelt liitlasriikidele.
Pärast sõda elavnes sõjajärgse kriisi ja Oktoobrirevolutsiooni mõjul töölisliikumine.
Sotsialistidest eraldus 1918 marksistlik Rahvusvaheline Sotsialistlik Partei (Partido
Internacional Socialista; 1920. aastast Argentina Kommunistlik Partei). Tööliste
massilised streigid suruti vägivallaga maha (Buenos Airese verine nädal jaanuaris 1919).
1929 toimus Buenos Aireses Ladina-Ameerika kommunistlike parteide konverents. 1918.