• Inimese organism omastab teraviljavalkudest 60% • Rasvu on teraviljas 1-7% • Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU • Sisaldab K, P, Mg ja B3 vitamiini • Põhiline teravili paljudes maades • Nisutüüpe on kaks: talinisu ja suvenisu • Paisutatud nisu - hommikuhelbed ja kondiitritööstus • Idandatud nisu – värskelt salatites, suppides ja võileibadel • Nisuiduõli • Nisukruubid • Nisutangud • Bulgur • Nisuhelbed • Manna • Kuskus • Nisukliid Pehme nisu (90%) – kasutatakse kookide ja kondiitritoodete jaoks Kõva nisu ehk durumnisu – kasutatakse pastatoodete ja leiva valmistamisel RUKIS • Kümneid liike ja palju sorte • Vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel • Rukkisaagi kõige ohtlikum vaenlane on seen tunglatera • Rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult, jahvatatuna helvesteks või jahuks
viina. Tangainete liigitus: Nisust toodetavad tangained: 1) manna saadakse kõrvaltootena nisuterade mitmesordiliseks jahuks jahvatamisel. Manna kujutab endast kelmetest puhastatud terakesi. Kõvast nisust jahvatatud manna on kollaka- kreemika värvusega, terad poolläbipaistvad ja sisaldad rohkem valku. Pehmest nisust jahvatatud manna on , valge värvusega ja terad läbipaistmatud. 2) nisukruubid terve nisutera, kest on eemaldatud 3) nisuhelbed valmistatakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuhu on lisatud sool, Seejärel kuivatatakse, pressitakse valtside vahel laiaks ja praetakse Hirsist toodetavad tangained: 1)Hirsitangud toodetakse kooritud ja lihvitud tange, nende kõrvalsaaduseks saadakse purustatud hirsitang. 2) kooritud hirsitang hirsiterad on läikiva , sileda pinnaga, mitmes toonis kollaka värvusega
Hirsikruubid Hirsipuder 40-50 min sõmer 1,5 25 2,5 tihke 3,2 40 4 vedel 4,2 50 5 Riis Riisipuder 30-50 min sõmer 2,1 28 2,8 tihke 3,7 45 4,5 Nisukruubid Kruubipuder 2-3 tundi sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Odratangud Odratangupuder 45-60 min sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Kaeratangud Kaeratangupuder 45-60 min