Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus (0)

Kutsekool - Toit - Pagar-kondiiter

1 Hindamata

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #1

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #2

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #3

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #4

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #5

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #6

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #7

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #8

Uurimustöö Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus #9

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Saia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust valmistatud pagaritooted on hea poorsusega, pehme, sileda ning pruuni karamelliseerunud koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad valgud, proteolüütilised ensüümid, proteolüüsi aktivaatorid ja inhibiitorid. Jahusüsivesiku-amülaasi kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti amülolüütiliste ensüümide aktiivsus.

NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED JA NENDE PROTSESSIDE KIRJELDUS NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED NISUJAHU PROTSESSIDE KIRJELDUS

Kasutatud allikad

https://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Pagari%C3%B5ppe%20p%C3%B5hikursuse%20%C3%B5ppematerjal_%C3%B5pik.pdf

Sarnased õppematerjalid

doc

Toiduained

munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg. F-vitamiin kujutab endast teatud polüküllastumata rasvhappeid (linoolhape). Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas. Fermendid ehk ensüümid on keerulise ehitusega valgusarnased ained. Nende kaasabil toimuvad kõik ühinemis- ja lagunemisprotsessid. Kasutatakse tee, veini, leiva, õlle jt. valmistamisel. Orgaanilised happed kujundavad maitset ja soodustavad säilivust. Taimsetes toiduainetes on levinumad õun- ja sidrunhape, loomsetes piimhape. Glükosiidid annavad toidule mõrkja maitse. Leidub maitseainetes, mädarõikas, kaalikas, redises jm. Võivad olla mürgised, näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, amügdaliin mõrumandlites.

Toitumisõpetus