Rootsi aeg
riigiametnikke. Jälgisid raha laekumist ja kulutamist. Vastutasid ka rahaasjade,
postiteenuste, teede ja sildade korrasoleku ja avaliku korra eest.
Oli ka 3 rüütelkonda- Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa, nad lahendasid kohalikke küsimusi,
kaitsesid aadlike õigusi ja koondasid piirkonna aadlikke. Rüütelkondade juhtimine:
Toimusid maapäevad, liikmed kogunesid iga 3 aasta tagant. Maapäevadel valitakse ka
maanõunikud. Ja rüütelkonnal oli ka pealik.
2) Mõis- läänistuspoliitika ja reduktsioon, mõisamajandus ja mõisnike võim
*Läänistuspoliitika- Rootsi riigil oli vähe raha(lakkamatud sõjad) ja laenude tasumiseks
hakati aadlikele jagama maid. Oma mõisad renditi kohalikule aadlile või palgati ametimees
mõisa juhtima. Läänistuspoliitika tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõige suuremad
maavaldused Rootsi aristokraatia. Kohalikule aadlile jäi Liivimaal 40% mõisatest ja
Eestimaal 60% mõisatest. Kõrgaadlid siia muidugi ei kolinud elama.