s.t. Moskvale. Kokku juhtisid Eesti 1986. aastal valmis Loksal aga uus tööstust 19 üleliidulist ministeeriumi tsehh, õigupoolest terve tehas, mis ja organisatsiooni ning 23 liidulis- hakkas NSVL vajaduste tarbeks vabariiklikku või vabariiklikku mi- tootma ujuvkonteinereid (lihtreid). nisteeriumi. On kommentaaridetagi Tööliste arv tõusis järsult, jõudes selge, et sellise alluvusrägastiku 1989. aastaks 830-ni. Uued töölised juures ei saanud juhtimine ühelgi olid kas venelased või vene keelt tasandil olla efektiivne. suhtluskeelena tarvitavad inimesed. Ent Eesti ja eestlaste seisukohalt
Ka viis Nõukogude valitsus läbi ebatavaliselt intensiivset, varjatud kampaaniat nõukogude elanikkonna ja armee ettevalmistamiseks peatselt Saksamaale ja Rumeeniale antava purustava löögi puhul. Samal ajal koondas Nõukogude juhtkond oma läänepiirile maailma ajaloos seninähtamatul hulgal vägesid. Saksamaa ja Rumeenia piirile oli toodud 13 armeed, 11 000 tanki, 15 000 lennukit ja 35 000 suurtükki. Need andmed ei pärine hitlerlaste noodist vaid Vene Föderatsiooni Kaitsemi- nisteeriumi ametlikust allikast. Marssal Georgi Zukov kirjutab oma memuaarides "Meenutusi ja mõtisklusi", et alates 1939. aasta 1. jaanuarist kuni 22. juunini 1941. aastal sai Punaarmee tööstuselt juurde 29 637 välisuurtükki ja 52 407 miinipildujat. Seega koos tankitõrje suurtükkidega kokku 92 578 suurtükki ja miinipildujat. Veel kirjutab Zukov, et 1941. aasta märtsis võeti vastu otsus kahekümne uue mehhaniseeritud korpuse loomiseks,
asjaolu, et Eesti NSV töölisklass oli suurelt osalt (NKVD, SARK) ja julgeoleku rahva muukeelne. Mitteeestlastest töölisi ei saanud komissariaat (NKGB, RJRK) nimetati 1946. aga piiramatult vastu võtta, kuna siis oleks aastal ümber ministeeriumideks. Kahe mi liikmete rahvuslik koosseis päris paigast ära nisteeriumi vahel eksisteeris põhimõtteliselt läinud. tööjaotus: kui siseministeerium tegeles eelkõige Sõjajärgsete aastate iseloomulikuks jooneks ühiskondliku korra tagamisega, siis oli parteikaadri pidev puhastamine, mis eriti julgeolekuministeeriumi pärusmaaks olid tuntavaks muutus 1940
diolokatsiooniliste seirevahenditega, püüdur-hävituslennukite pardalt vaat- luslendude ajal ning teistest õhuruumi jälgivatest sensoritest. Struktuuriliselt on õhuseiresüsteem õhukaitsesüsteemi allsüsteem. 55 EESTI KAITSEJÕUDUDE STRUKTUUR JA ÜLESANDED Kaitseliit Kaitseliit asutati 11. novembril 1918 ja taasloodi 17. veebruaril 1990. Kait- seliit on kaitsejõudude osa, Kaitsemi- nisteeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutus- tega tegelev riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu organisatsioon jaguneb 15 malevaks, kelle vastutusala kattub suures osas Eesti maakondade piiri- gatusele toetudes rahva valmisolekut dega. Tartu, Pärnu, Harju ja Alutaguse kaitsta Eesti iseseisvust ning põhi-
annaabi.ee 
