aastatel. KLOOSTRI ARHITEKTUUR Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Ainult lõunatiib langes täisnurksest kavatisest välja, kuna see oli tarvis siduda juba varem valminud arvatava kabeliga. Ka ei olnud klooster rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Hooneteploki põhjatiivas asub võlvitud keldritele ehitatud kirik. Kiriku välisvaade on lihtne ja range. Kõrgel paiknevad avarad aknad lõikuvad sügavate nissidena massiivsesse seina ja loovad fassaadile rahuliku ning julge rütmi. (lk 82 kiriku sisevaade läänest, 81 vaade kirikule lõunast). Põhjatiiva idaosa keldrikorrusele rajati krüptkabel (lk 80 krüpt kiriku idavõlvi all). Idatiivas (lk 78 vaade kloostrile idast) asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum dormitoorium.
pinnal. Töötati välja õpetus perspektiivist (joonperspektiiv - Alberti) ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt selliseid motiive, kus oli võimalik demonstreerida perspektiiviseaduste kasutamise oskust (nt Raffael kasutas seda). Tsentraalperspektiivjoonistused olid populaarseks viisiks, kuidas sai laiendada interjööri läbi meisterliku välisruumi esituse. Näiteks seintele maaliti aknaid vaadetega välja või siis nissidena (madalad orvid), mis kandsid inimfiguure, tähtsustades Koostanud: 42Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a assotsiatsiooni ilusast ja võimukast mütoloogias ja kunstis. Sellist oskust "silma petta" (prantslased nimetavad seda "trompe l'oeil") kasutati renessansis sageli, et rõhutada distantsi ja avardada ruumi. RENESSANSIAJA OLUSTIK JA ARHITEKTUUR
annaabi.ee 
