Hella Wuolijoki
Innukalt lülitus ta uuesti ühiskondlikusse tegevusse, töötas aastail 1945-1949 Soome
Ringhäälingute peadirektorina, oli Soome Demokraatliku rahvarinde esindajana
parlamendisaadik (1946-1948) ja võttis aktiivselt osa ühingu ,,Soome-NSV Liit"
organiseerimisest. Kõrvuti sellega jätkus tema viljakas kirjanduslik looming.
Peale memuaaride kirjutas ta mitmeid näidendeid, sealhulgas viis lõpule Niskamäe-
tsükli("Niskamäe Heta", ""Entäs nyt, Niskavuori?"), lõi kuuldemänge ning töötas
filmistsenaariumide kallal.
Hella Wuolijoki suri pärast pikaajalist haigust 2.02 1954. aastal, olles 67-aastasne.
Paar päeva enne surma kohtas ta ajakirjanikku, kellele ütles:"Mul on kiire, kõik
peateosed on kirjutamata." Matused toimusid 8. 02 Helsingi Hietaniemi surnuaia
kabelis ja tuhk maeti kirjaniku isa urni kõrvale.
Tema tütre, Vappu Tuomioja poeg, Erkki Tuomioja on Soome välisminister.