imetinäärme lõpposadeks, kus tekib piim, on mikroskoopilised näärmealveoolid. Piimanäärme viimasüsteem: Algab alveolaarjuhadega, jätkudes piimajuhadega (ductus lactiferi). Piimajuhad avanevad piimaurkesse (sinus lactiferi), mis paikneb imetikeha ventraalses osas. Urge on piima kogunemise paigaks ning jaguneb: Näärmeosaks (pars glandularis), mis paikneb imetikehas Nisaosaks (pars papillaris), mis paikneb nisas. Nisaosast saab alguse nisajuha (ductus papillaris), mis lõpeb ventraalselt nisasuudmega (ostium papillare), mida ümbritseb nisasfinkter (m. sphincter papillae), mis väldib piima väljavoolu nisast.
Fürstenbergi rosetiks. · Varem arvati, et see kuni kümnest pikisuunalisest voldist koosnev kurrustik takistab lüpsivaheaegadel piima valgumist nisajuhasse. · Nüüdseks on selgunud, et limaskesta kurrustik sisaldab rohkesti leukotsüüte (eriti lümfotsüüte), mis suurendavad organismi resistentsust piimaurke näärmeossa sattuvate haigustekitajate vastu. · Nisajuha lõpeb seda sulgeva rõngaslihase ehk nisasfinkteriga. · See väldib piim valgumist piimaurke nisaosast välja ja takistab võõrmikrofloora sissepääsu. · Täiendavalt täidab samu ülesandeid nisakanalisse limaskesta epiteelirakkudest moodustuv keratiini kiht. · Kui keratiini moodustumine lakkab, siis suureneb oluliselt mastiiti haigestumise oht. Udara viimasüsteem · 1 alveoolid ja sagarikud, 2 alveoolide sagar, 3 sagaratesisene juha, 4 sagaratevaheline juha, 5 piimaurke näärmeosa, 6 piimaurke nisaosa, 7 ringkurd,
annaabi.ee 
