Piimaurke näärmeosa pikenduseks on 1050 ml mahuga piimaurke nisaosa. Piimaurke näärme- ja nisaosa on teineteisest eraldatud ringkurruga. Piim väljub nisatipus oleva umbes ühe sentimeetri pikkuse nisajuha kaudu · Nisajuha ja piimaurke nisaosa vahel on limaskesta kurrustik, mida nimetatakse Fürstenbergi rosetiks. · Varem arvati, et see kuni kümnest pikisuunalisest voldist koosnev kurrustik takistab lüpsivaheaegadel piima valgumist nisajuhasse. · Nüüdseks on selgunud, et limaskesta kurrustik sisaldab rohkesti leukotsüüte (eriti lümfotsüüte), mis suurendavad organismi resistentsust piimaurke näärmeossa sattuvate haigustekitajate vastu. · Nisajuha lõpeb seda sulgeva rõngaslihase ehk nisasfinkteriga. · See väldib piim valgumist piimaurke nisaosast välja ja takistab võõrmikrofloora sissepääsu. · Täiendavalt täidab samu ülesandeid nisakanalisse limaskesta epiteelirakkudest moodustuv keratiini kiht.
Ideaalne on kui igal lehmal oleks individuaalne udarapesulapp. Puhastamiseks võib kasutada ka paberit (kuivmeetod) või desinfitseerivas lahuses immutatud paberit. b) kuivatada udar kuivatuslapiga c) teha eellüps vastavasse nõusse. Eellüpsi tehakse järgmistel põhjustel: i) vähendab piima bakteriaalset saastumist, sest esimesed piimajoad on bakteriaalselt kõige enam saastunud, kuna lüpsivaheajal tungivad bakterid nisaava kaudu nisajuhasse (eeskätt nõrga sfinkter- e. ringlihasega lehmadel) ii) udarahaiguste kindlaks määramisel. Eellüpsinõu on varustatud tumeda plaadiga. Kui piima sisaldab helbeid, siis on need tumedal plaadil kohe nähtavad. Helbed viitavad sellele, et lehmal on udarapõletik. Sellist piima ei tohi üldpiima hulka lüpsta. iii) soodustab ja intensiivistab sõõrdumist.
annaabi.ee 
