Seedimisprotsesside füsioloogia
Neelamine
Söögitoru proksimaalne 1/3 on vöötlihaseline, distaalsed 2/3 on silelihaseline ja
allub autonoomse närvisüsteemi kontrollile. Neelamisel eristatakse oraalset,
farüngeaalset ja ösofageaalset faasi, kusjuures vaid esimene on tahtele alluv.
Toidukämp suus lükatakse keele ja suulihaste abil suuõõnes taha, neelupära
piirkonda. See ärritab sealseid retseptoreid ja vallandub reflektoorne neelamisakt.
Suulagi ja kontraheerunud palatofarüngeaallihased moodustavad suuõõne ja
ninaneeluruumi vahele seina. Kui keel toidupala tahapoole lükkab, tõuseb
kõrisõlm ja katkeb lühikeseks ajaks hingamine. Epiglottise poolt suletakse
trahhea ja toidukämp libiseb üle epiglottise söögitorru. Söögitoru (oesophagus,
25...35cm) ülemine sfinkter avaneb ja toidukämp liigub edasi peristaltiliste
liigutustega.
Silelihaste kontraktsioonilaine (peristaltika) liigub lõõgastus ees, kontraktsioon
taga piki söögitoru. Seda juhitakse piklikajust. Söögitoru keskkosal on peale
annaabi.ee 
