12. Asendite toestamine. 12.3. Patsiendi toestamine selili asendis, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Valmistada kaks trochanteri rulli linast - lina voltimine · Valmistada toestus nimmepiirkonna jaoks linast või käterätikust. · Valmistada rätikust rull pahkluu alla. · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Võtta patsiendi pealt tekk ära. 2. Selili asendi toestamine: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole - padi on kaela ja pea all (pilt 1). Pilt 1 · Asetada lülisamba nimmepiirkonna kindlustamiseks nimmepiirkonna alla
· Spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kus säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. · Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha.
minutilist treeningut. Pooletunniline treening on hea üldise toonuse tõstmiseks, aga rasvapõletust ei toimu. Seetõttu on soovitatav treeningu pikkus 1,5 tundi. Kaalulangetuseks on oluline teha intervallil põhinevat treeningut, läbides teatud vahemaad kiiremini, osa aeglasemalt, vahepeal võimeldes ja tehes ka mõne hüppesammu. Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegelemine kepikõndimisega võimaldab vabaneda kaela- ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. Kepikõnd on lihtne ja jõukohane igaühele, liigutused lihtsad ja loomulikud. Kepikõnni tehnika saab selgeks juba mõnesajameetrise proovimise järel. Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks . 3
Küsimuste vastused 1. Kuidas mõjutavad elektromagnetväljad inimese tervist? Elektromagnetväljad mõjutavad inimese tervist: Kui väljatugevus ületab inimese taluvuspiiri, hakkavad kiirgused tervist kahjustama. Elektrosmogi poolt tekitavate tervisehäirete hulka on arvatud rida haigusi, nagu: o kroonilised haigused – psüühiline pinge, peavalud, unehäired, liigesehaigused, selgroo ja nimmepiirkonna valud, allergia, astma,viljatus. o kestev väsimus, töövõime vähenemine, närvilisus, südame rütmihäired, kontsentratsiooni vähenemine, mõtte blokeerumine,tasakaalutus, juuste väljalangemine, vähktõbi o põhjendamatu depressioon, kõrgendatud ärritatavus, hüsteeriahood, agressiivsus ja muud psüühilised häired 2. Kas uuringute tulemused on ühesed? Tulemused ei ole ühesed, kuid võivad jääda kõikuma mingi piiri vahele. Samad ei saa tulemused olla juba
Võtta patsiendilt kõhu alt ära lina (pilt 7, 8). Pilt 7 Pilt 8 5. Asetada patsiendile tekk peale. Tööergonoomika konspekt 5 Maie Timm 12.13. Patsiendi toestamine poolistuvas ehk Fowleri asendis, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Valmistada toestus lülisamba nimmepiirkonna jaoks linast või käterätikust. · Rulli või voldi käterätik või lina kandade alla toestuse panemiseks. · Võtta patsiendilt tekk ära. 2. Poolistuva ehk Fowleri asendi toestamine: · Nihutada patsient võimalikult peatsi suunas (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendile nimmepiirkonda kokkuvolditud lina (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7). Pilt 2 Pilt 3
rüht, nõrk või tasakaalustamata lihaskond, kauakestev ühes asendis viibimine, ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, ebaõigesti paigutatud töövahendid, ebamugav riietus või jalatsid jne. Rühihäired võivad tekkida haiguste (rahhiit, lastehalvatus, astma) tagajärjel ja noorukitel kiire kasvu perioodil. Kiire kasvu perioodil tekkib nn. transistoorne ülekasvamise sündroom. Pikenenud luud venitavad kõõluseid, sidemeid, liigeskapsleid eriti nimmepiirkonna fastsiat. See põhjustab nimme-niudelihase jäikuse ja reie tagumiste lihaste lühenemise. Fastsia venitus ja reie tagumiste lihaste jäikus soodustab nimmenõgususe süvenemist ning kompensatoorse kumerselgsuse kujunemist. Selle ennetamiseks on oluline tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid ning venitada nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid. Rühihäirete tekkimist võib soodustada ka vale treeningmetoodika, mis seisneb
korral on puusliigese sirutus ebapiisav ning see omakorda põhjustab tagumiste reielihast pinget. 21.Alaseljavaludega patsientidel täheldatakse ka kõhu ristilihase nõrkust. Treeningprogrammi peab kindlasti lülitama kõhuristilihase ja mitmejaolise lihase koostoime harjutusi. See on süvalihaste kasutamisoskuse kujundamine. Kuna süvalihased vastutavad otseselt stabiilsuse eest on oluline, et need lihased pingutuksid enne pindmisi lihaseid ning enne liigutuse algust. Alles siis on tagatud nimmepiirkonna piisav stabiilsus ning täielik kontroll vaagnavöötme üle. 22. Ära unusta sooritada harjutusi puusaliigese liikuvuse parandamiseks. Puusaliigese halb liikuvus põhjustab ettevõlvuva kõhu ja vale vaagna asendi. Olulised on venitusharjutused niude-nimmelihasele ja reie tagumise rühma lihastele. Neid lihaseid kasutatakse küllalt palju igapäevases tegevuses ning selle tõttu nende toonus tõuseb ning elastsus väheneb 23
nimetatakse diski prolapsiks. Selle seisundiga kaasneb alati tugev valu. Vibratsioon · Vibratsiooni kahjulikku mõju organismile võimendab füüsiline koormus, sundasendis töötamine, tuuletõmme, madal temperatuur, müra ja niiskus. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töötamine põhjustab lülisamba kahjustusi. Lülidevahelised diskid lamenevad, mistõttu väheneb nimmepiirkonna lülisamba paindlikkus. Soovitused 1.Tööruumis peab olema õige valgustus · ekraanile ei tekiks peegeldust · ekraani heledus ei tohi olla liiga suures kontrastis ümbritseva valgusega 2. Õige kehaasend istudes · reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt; · istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem; · käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred
Tuleb ise leida antud olukorra jaoks sobiv tegutsemisskeem, suhelda patsiendiga, hoida korras patsiendi riided, voodi ja abivahendid. 1.3. Tööergonoomika üldpõhimõtted: I Üldiste tööohutusnõuete täitmine 1. Ergonoomiline töökeskkond ja töövahendid (osalusergonoomika). 2. Sobiv riietus, jalanõud, välimus. II Ergononoomiliste tööasendite ja võtete kasutamine 1. Töötades hoida selg sirge. 2. Vältida kummardamist (põhjustab nimmepiirkonna ülekoormust). 3. Kasutada selga toestavad võtteid (väljaasted, keha toetamine vastu tööpinda, vaba käe tugi) . 4. Vältida tõstmisi ja kandmisi kätega. Selleks tuleb kasutada tõsteseadmeid! Käed on patsiendi hoidmiseks/haaramiseks! 5. Patsiendi nihutamine toimub jalgade jõul: · tõmmates · lükates · veeretades lühikeste etappidena (lõikudena) III Energia säästmine 1
Lordoos ehk nõgusselgsus on inimese lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole. Normaalne selgroog on ettepoole kõverdunud kaela- ja nimmeosas. Nõgusselgsuse ehk lordootilise hoiaku korral on süvenenud nimmenõgusus ja muutunud lihaskonna toonus: reielihased ja nimme- niudelihas on ülepinges, kõhu- ja tuharalihased alatoonuses. See loob soodsa pinna 7 nimmepiirkonna iseloomulike nimmevalude (lumbalgia) tekkeks. Valude põhjuseks võivad olla lihaspingetest tekkivad ainevahetushäired, lülivaheketta degeneratsioonist või vigastustest tekkinud kahjustused. Vaagna ebaõigest kaldest või nõrkadest kõhulihastest võib tuleneda kalduvus kõhukinnisuse tekkeks. Nõgusselgsus võib põhjustada puusaliigese staatikahäire, mis võib põhjustada valusid reie- ja säärelihastes ning keskeas võivad tekkida puusaliigese probleemid
Regulaarne 300ml jõhvikamahla tarbimine; tarbida ka karumarja ja harilikku pohla. Tarbida suurtes kogustes vedelikku; tühjendada põit korralikult; alkoholist ja kohvist loobumine; vahekorra järgselt urineerida; soole tühjendamisel pühkida eestpoolt tahapoole. 32. Millised patsiendid ja millised sümptomid nõuavad tsüstiidile iseloomulike kaebuste korral arstlikku läbivaatust? Süsteemse põletiku sümptomid. Üle 38,5 palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, nimmepiirkonna valu ja tundlikkus. Viitavad tõsisemale infektsioonile – äge neeruvaagna- põletik. 33. Milliseid antibakteriaalseid raviaineid kasutatakse peamiselt uroinfektsioonide ravis? Sulfoonamiid, fluorokinoloonid, nitrofurantoiin, (penitsilliinid, tsefalosporiinid). 34. Kõik oleneb küll tekitajast, haiguse lokalisatsioonist, ägedusest jne, aga millised on tüüpilisemad antibakteriaalsed raviained, mida määratakse (ülemiste) hingamisteede
2.2.3. Anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus Anatoomiliselt on olulised nn painduvuse retseptorid, mille abil toimub kesknärvisüsteemi kaudu lihastoonuse juhtimine. Nii peavad näiteks selja ja kõhulihased olema alati kindlas toonuses, et keha alati püsti ja õiges asendis hoida. Kui lihastel pole head painduvust, ei tule ka häid sportlikke tulemusi. Lihased, mis koormusel sageli nn lühenevad ja seega venitusharjutusi nõuavad on: suur rinnalihas, reie lähendajalihas, selja nimmepiirkonna sirutajalihased, põlve pinutajalihased, niude-nimmelihas, sääremarja kolmpealihas. 3. PAINDUVUSE ARENDAMINE Painduvuse arendamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid. Põhiline on kordusmeetod. Peamised harjutused on venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutuse. Painduvust aitab arendada üldarendavad harjutused, abistavad harjutused, eesmärk on liigeste maksimaalne liikuvus, spetsiaal arendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu
ja seljavalud, lihasvalud, liiges- ja kõõlusvalud. Füüsilisest ülekoormusest põhjustatud kutsehaigusi tuleb ette nt ehitajatel, laadijatel, remondilukkseppadel, krohvijatel, kaevuritel ja metsatöölistel. · Tüüpilised vead töötamisel: töötamine ettekummardatud sundasendis, korduv ülakeha pööramine, raskuste ebaõige teisaldamine. 9 · Tagajärjed: seljavaevused, nimmepiirkonna radikulopaatia, skolioos. 3.1.2. Osteoporoos Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude vähenenud mass ja luukoe mikroarhitektoonika häirumine, koos selle tagajärjel tekkiva luude hapruse suurenemise ja luumurruohuga (WHO definitsioon) Osteoporoosi võib nimetada "vaikseks epideemiaks" kuna luude hõrenemine ei põhjusta mingeid kaebuseid enne luumuru teket ja osteoporoosi pole võimalik enne diagnoosida, kui pole mõõdetud luude tihedust
Alusriided peavad hoidma keha võimalikult kuivana, eemaldades nahalt tekkiva niiskuse. N.ö. vahekiht pakub kehale soojust ja kogub kehalt niiskust. Pealisriided kaitsevad lume, vihma ja tuule eest nendes olgu õhutusavad, nad ei tohi kergesti märguda, ega muutuda külmas kangeks. Tähelepanu 7 Tallinna Ülikool tuleb pöörata kaela, randmete, nimmepiirkonna kaitsmisele külma ja tuule eest. Just nendes piirkondades kipub tuul higist nahka jahutama ja tekitama põletikku. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Seega tasuks vahetusriided (vähemalt särk, sokid, kindad, aga võimalusel mingi paksem soe riietusese) kotiga kaasas kanda.
suunamisel võimalik käia 5 või 10 kilomeetri pikkusel rajal. Moodi on läinud firmade, ühingute ja klubide ühistreeningud. Kepikõndimise eesmärk on liikuda looduse rüpes ja värskes õhus. · Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest. · Lisaks alakeha lihastele, pannakse keppidega käimisel tööle ka õlavöö, ülakeha ja nimmepiirkonna lihased, tegeleminne kepiõndimisega võimaldab vabaneda kaela ja nimmepiirkonna valudest ning radikuliidist. · Kepikõnd on lihtne ja jõukohane igaühele, liigutused lihtsad ja loomulikud. Kepikõnni tehnika saab selgaks juba mõnesajameetrise proovimise järel. · Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse kõrgeks märkamatule
ja verd ning tekitab lõõgastust, liigsel rõõmustamisel aga kaob keskendumisvõime ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired. Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol. Hirm kahjustab neeru selliselt, et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla. Selle tulemuseks on uriini- ja väljaheite pidamatus, nimmepiirkonna väsimine ja valutamine ning jalgade nõrkus. Ehmatus tekitab üldise energia häirituse, nii et südame energia hakkab ringi ekslema; siis minnakse kergesti enesest välja ja ollakse rahutu. Ärevus takistab põrna energia liikumist ja häirib selliselt toitainete ja vee normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod
ja Pärnus Merje Luugi juhendamisel. Sünnitus koosneb neljast erinevast etapist. 1) avanemisperiood (emakakael pehmeneb ja avaneb) 2) siirdumine e üleminekuperiood 3) väljutusperiood (laps laskub sünnitusteedesse ja sünnib) 4) väljutatakse platsenta ja lootekestad. Sünnitus algab igalühel erinevalt. Enamasti annavad sünnitusest märku tuhud e kontraktsioonid, mis meenutavad "päevade" valusid, seljavalusid, nimmepiirkonna valusid või kubemevalusid. Valud muutuvad korrapärasemaks, tihedamaks ja nende kestus pikemaks. See on märk emakakaela avanemisest. Rütmilised emakalihaste kokkutõmbed lükkavad last alla, suruvad tema pead vastu emakakaela, mille tulemusena emakakael lüheneb, õheneb ning avaneb. Kuni valud "lubavad", tee oma igapäevaseid toimetusi edasi. Kui valud intensiivsemaks muutuvad, otsi meelepärasemaid asendeid (kummuli hernekotil või padjakuhja najal, käpuli...), liigu ringi
Harjutus ülaselja- ja õlalihastele. 3)Kõhulilamangus pinguta kõhu alaosa lihaseid: tõuse küünarvarstoengusse, hoia asendit kümme sekundit. Kõverda kordamööda paremat ja vasakut jalga. 4)Kõhulilamang Tõstes vaagnavöödet, tõuse küünarvarstoenglamangusse, hoia kõik lihased pinges ja selg sirge, fikseeri asend kümneks sekundiks. Harjutus õpetab tunnetama, et kõhulihaste toonuse tõus parandab selja nimmepiirkonna stabiilsust. Selililamangus pinguta alakõhu- ja vaagnapõhjalihaseid: tõsta vaagen ja alaselg põrandalt üles, hoia asendit. Harjutus treenib kõhu- ja tuharalihaseid ja arendab lülisamba liikuvust. Kassiküür- Toengpõlvituses tõsta selg justkui lüli lüli haaval nii kumeraks kui saad, seejärel lasku tagasi algasendisse. Harjutus õpetab õiget sirutust Vale rüht ja valu Vale rüht põhjustab väsimust, sest lihased peavad rohkem töötama, et inimest püsti hoida
lõõgastust, liigsel rõõmustamisel aga kaob keskendumisvõime ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired. Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol. Hirm kahjustab neeru selliselt, et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla. Selle tulemuseks on uriini- ja väljaheite pidamatus, nimmepiirkonna väsimine ja valutamine ning jalgade nõrkus. Ehmatus tekitab üldise energia häirituse, nii et südame energia hakkab ringi ekslema; siis minnakse kergesti enesest välja ja ollakse rahutu. Ärevus takistab põrna energia liikumist ja häirib selliselt toitainete ja vee normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod
1) Niudeluu-reie side – piirab reie taha viimist, aitab keha tasakaalu säilitada, inimorganismi tugevaim side 2) Puusanapa-ristiside – sulgeb napaaugu ja annab liikuvust 3) Reieluupeaside – algus ristside ja liigub reieluupea sisse 4) Sõõrvööde – reieluu kaela ümber, hoiab reieluupead napas -liikumisvõimalused: frontaal-, sagitaal-, vertikaaltelg ja koonusliikumine Puusaliigese liikumine vaagna liikumise tõttu: 1) Ümber frontaaltelje (sagitaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmepiirkonna ja vaagna liikumine. 2) Puusaliigese liikumine ümber sagitaaltelje(frontaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmelülide ja vaagna liikumine. 3) Horisontaaltasapinnas liikumine. Roteerub vaagen. 17. Puusaliigesele toimivad lihased ja nende innervatsioon Frontaaltelg: 1) Ette viimine: niude-nimme lihas, reie sirglihas, rätsepalihas = nimmepõimiku reienärv 2) Taha viimine: suur tuharelihas = ristluupõimiku alumine tuharanärv; reie-kakspealihas = ristluupõimiku istmikunärv Sagitaaltelg:
Tuleb vältida külma ja saunas vihtlemine aitab. Spondülolistees on kaare lüli nihkumine ettepoole. Esineb sagedamini naistel. Valu ajal trenni teha ei tohi. Peab kasutama korsetti ja tegema seljale üldtugevdavaid harjutusi. Lühikesed reie painutajalihased. Kui tagumised reie lihased on lühikesed, ei saa uuritav sõrmedega puudutada maad, kummardudes sirgete põlvedega ette. Painutatud põlvedega ja istudes ulatuvad käed kaugemale. Sportides tekivad nimmepiirkonna valud. Reie painutajalihaste rigiidsuse vähendamiseks on vajalikud lihaste venitusharjutused. Nõrga selja puhul tekib suhteliselt väikesel koormusel selja valu, pahaolutunne, vajadus muuta tihti selja asendit nii istudes kui ka seistes. Kui muud patoloogiat ei ole, tuleks sooritada seljalihaseid tugevdavaid harjutusi, et kujundada välja hea lihaskorsett. 13 14 Kaela vigastused ja haigused
Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised
kesknärvisüsteemi töövõime suureneb, lõõgastuvad kusepõie lihased ja sfinkterlihastes tekib kontraktsioon see soodustab põie täitumist, nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon jne. Seega on sümpaatiline närvisüsteem organismi mobiliseeriva toimega et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NSs on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus
Ainevahetus kiireneb, skeletilihaste ja kesknärvisüsteemi töövõime suureneb, lõõgastuvad kusepõie lihased ja sfinkterlihastes tekib kontraktsioon see soodustab põie täitumist, nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon jne. Seega on sümpaatiline närvisüsteem organismi mobiliseeriva toimega et energiavarusid ja muid ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas
● histamiin, serotoniin ganglion pikk!!! adrenaliin ★ _____________< ★ ____________< I neuron II neuron EFEKTOR preganglionaarne närvikiud postganglionaarne närvikiud atsetüülkoliin Sümpaatilise NS keskused ● paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes servades - seal on I preganglionaarsete neuronite kehad - sealt suubuvad närvikiud ganglioni e närvitänku, kus asub II postganglionaarse neuroni keha ● kuna ganglionid paiknevad seljaaju lähedal, siis on preganglionaarsed kiud lühikesed ● väljapoole seljaaju tekib sümpaatiline piiriväät - sealt saab alguse pikk postganglionaarne kiud efektorelundile ● osa ganglione paikneb ka efektorelundi läheduses
kusitisse. *Kohe vahekorra järel urineerimine võib teoreetiliselt uhuda ureetrast välja enamiku baktereid, mis sinna sattunud on. *Alkoholist ja kohvist loobumine, kuna need võivad põit ärritada ja vaevusi põhjustada. 32. Millised patsiendid ja millised sümptomid nõuavad tsüstiidile iseloomulike kaebuste korral arstlikku läbivaatust? Ülaosa põletiku sümptomid: üle 38,5 palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, nimmepiirkonna valu ja tundlikkus. Viitavad tõsisemale infektsioonile äge neeruvaagnapõletik. Komplitseerivad faktorid: vanus, rasedus, kateeter, korduvad uroinfektsioonid, kroonilised haigused, messsugu, rasedus. Eelkõige esineb naistel rohkem tsüstiiti anatoomilistel põhjustel. 33. Milliseid antibakteriaalseid raviaineid kasutatakse peamiselt uroinfektsioonide ravis? Millised on näidustatud komplitseerimata tsüstiidi ravis? Millised raviained on
• Spondülartriit (lüliliigesepõletik, ka lülisamba reuma) • Spondüliit (lülipõletik) • Skolioos • Infektsioon, põletikulised haigused • Luutuumorid • Fibromüalgia (skeletilihaste valusündroom) • Pingemüosiidi sündroom (pingelihasepõletiku sündroom) • Müofastsiaalvalu (lihaste sidekirme) sündroom • Valu lähedal paiknevatest elunditest • Lülisamba nimmepiirkonna hüpo-, hüpemobiilsus • Sakroiliakaalliigese düsfunktsioon Alaseljavalude peamised põhjused: •Lülisammast stabiliseerivate lihaste jõu ja vastupidavuse vähenemine •Kere süvalihaste ebaõige kasutamine, atroofia, närv-lihas innervatsiooni häired •Neuroloogilised kahjustused (radikulopaatia, syndroma ischiadicum) •Rühivead, jalgade pikkuse erinevus, ebaõiged tööasendid,-võtted Seljavalude kestvuse klassifikatsioon •Äge (vaevuste kestvus alla 6 nädala)
Tegemist on tugevate lihastega, mis hoiavad kehatüve käte liikumise ja raskuste tõstmise ajal stabiilses asendis. Just selles kihis paikneb lihas, mis keha püstiasendisse tõstab. Kõhulihaste toime on seljalihaste toimele vastupidine painutades keha ettepoole. Niudelihas on sügaval paiknev kõhulihas, mis saab alguse nimmelülidelt, kulgeb puusaliigese eest läbi ning kinnitub reieluule. Lihase kokkutõmbumisel surutakse nimmepiirkonna lülivahekettad kokku. See toimub näiteks lamavast asendist istuma tõusmisel. Teised suured kõhulihased on seljaga kaudselt seotud. Nende kokkutõmbumisel suureneb rõhk kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kui kõhulihased on lõdvad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja seljalihastele.3 2. Kes ja kuidas haigestuvad
ja rätseplihase alguskohast mediaalsemal kohal. Sagedasem tunnus on valu tõusmisel istest püstiasendisse. Iliopsoase lühenemine on spordis ohtlik just samaaegse kõhulihaste nõrkuse korral, kutsudes esile tugeva nimmelordoosi, samal ajal paindub vaagnavööde ettepoole. Lisaks meditsiinilistele probleemidele võib seetõttu kannatada ka spordialade tehnika. Kliinilised tunnused võivad olla erinevad: 1) ristluuvalu 2) puusaliigeses valu ülesirutusel 3) nimmepiirkonna valu. Kui niude-nimmelihas on lühenenud, on puusaliigese jõuline sirutusliigutus (nt vajalik hüppel) võimalik vaid selgroo tugevas nõgusseisundis. Spordialadel, kus on olulised kiired kereliigutused (pidurdused, petted, kereringid jne), on väga oluline kõhulihaste ja seljalihaste tasakaalustatud treening. Kõhulihased ja puusasirutajalihased sirutavad vaagnavöödet, seevastu seljalihased ja puusapainutajad tõmbavad vaagnavöödet ettepoole. Seega peavad need lihased olema
koormata, millest tulenevalt võivad tekkida valud nimme piirkonnas. Sageli vallandub valu selgroo liigse koormatuse või trauma tagajärjel. Enamik uurimusi kinnitab, et rüht, pikkus, kehamass ja kehaehitus nimmevaludesse haigestumist ei mõjuta, kuid mõningatel andmetel on nimmevalusid sagedamini pikkadel ja tüsedatel. Tugevate ja vastupidavate seljalihastega inimestel esineb nimmevalusid vähem. Lihtsad nimmevalud algavad sageli järsku, tavaliselt pärast kehalist pingutust. Esineb nimmepiirkonna lihaste pinge ja valulikkus. Valu paikneb kas selgroo nimme- või ristluupiirkonnas või mõlemas korraga. Valu võib kiirguda vahel ka tuharatesse, eriti diskivalu korral, ja reite tagapindadele. Vahel tekivad jalavalud mõned päevad pärast nimmevalude teket. Lülisamba häiretest tingitud valu tekib või suureneb tavaliselt liikumise ajal. Kui valu on pidev ja ühtlane nii käies, istudes kui ka lamades ning ei
- ebaõige kehahoiaku tõttu on lihaste lõõgastumine häiritud. Rühihäirete ravi oleneb nende raskusastmest. Kui hoiak on sirutamisel ja keha raskuskeskme muutmisel kergesti korrigeeritav, on abi ravivõimlemisest ja massaazist, lisaks võib kasutada toetavat korsetti. Võimlemises on rõhk asetatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhulihased, paraspinaalsed ja tuharalihased) ning venitusharjutustele. Fikseerunud väljendunud rühihäirete ravi on operatiivne. NIMMEPIIRKONNA VALUD Nimmevalude põhjuseks peetakse lülidevahelise ketta ehk diski suhteliselt varajast vananemist. Lülivaheketas muutub kuivemaks ja killustub või sopistub selgroolülide vahelt välja ning hakkab suruma närvijuurtele. Diski väljasopis- tumist esineb enam meestel ja seda seostatakse raske kehalise tööga. Samas on nimmevalude põhjusi veelgi lülisambakanali ahenemine, ühe lülikeha nihku- mine allpool oleva lüli suunas. Oma osa on ka pärilikkusel. Enam ohustatud on
annaabi.ee 
